Vallavolikogu 25.10.2023 istungilt

882

Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval, 25. oktoobril 2023 Reola kultuurimajas algas kell 17. Istungi algul osalesid kõik 21 volikogu liiget.

Päevakord kinnitati ühehäälselt.

Päevakord

1. Umbusalduse avaldamine vallavanem Illari Läänele

Ettekande tegi Tarmo Kleimann.

Vallavolikogu liikmed Tarmo Kleimann, Alan Uibo, Olavi Jänes, Brit Mesipuu, Urmas Kink, Toomas Otsatalo, Kuldar Lepik, Toivo Salus andsid 27.09.2023 volikogu istungil üle avalduse algatada umbusalduse avaldamine vallavanem Illari Läänele.

Küsimustele vastas Illari Lään.

Umbusaldamise avaldamise otsuse poolt hääletas 8, vastu 13 volikogu liiget. Volikogu ei avaldanud Illari Läänele umbusaldust.

Tanel Melk lahkus istungilt.

2. Kambja valla eelarvestrateegia aastateks 2024 – 2027 vastuvõtmine

Ettekande tegi finantsjuht Eve Jaanus.

Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, mida igal aastal tulenevalt majanduskeskkonnas toimuvatest muutustest korrigeeritakse. Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel. Kambja valla eelarvestrateegia käsitleb 2024–2027 aasta tegevustulusid, tegevuskulusid, investeeringuid ja finantseerimistegevust ning nendest lähtuvaid rahavoogusid. Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse finantsseisundist ning võimekusest teenindada olemasolevaid kohustusi.

Kaasettekandja majanduskomisjoni aseesimees Ivar Tedrema kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu otsustas strateegiamääruse vastu võtta (15 poolt, 2 vastu, 3 erapooletut).

  • Määrus nr 36 jõustub pärast Riigi Teatajas avaldamist 01.01.2024.

3. Arvamuse andmine Makita liivakarjääri kaevandamisloa taotlusele

Ettekande tegi haldusjuht Ülo Plakso.

Eelnõu nägi ette mitte nõustuda Makita liivakarjääris kaevandamisloa loa väljastamisega OÜ-le KMG.

OÜ KMG (registrikood 16196755) taotleb keskkonnaametilt kaevandamisluba kehtivusega 15 aastat Palumäe külas riigile kuuluval Elva metskond 39 kinnistul (kü tunnus 28201:008:0537). Kinnistu valitseja on kliimaministeerium ning volitatud asutus riigimetsa majandamise keskus.
Makita liivakarjääri teenindusmaa pindala on 9,28 ha, sh mäeeraldise pindala 5,67 ha. Mäeeraldis hõlmab Makita maardla (registrikaardi nr 917) täiteliiva aktiivseid tarbevaru plokke 4 ja 5 täielikult.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldisel seisuga 30.06.2023 maardla 4. ploki täiteliiva aktiivne tarbevaru 207 000 m³ ja kaevandatav varu 194 000 m³ ning 5. ploki täiteliiva aktiivne tarbevaru 29 000 m³ ja kaevandatav varu 18 000 m³. Katendi maht mäeeraldisel on 49 000 m³, sellest mulla maht on 0 m³. Keskmine tootmismaht aastas on 14 200 m³. Kirjeldatud maavara kasutusaladeks on teede remont ja hooldus ning ehitustegevus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa (metsamaa) ja veekogumaa.
Kambja vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40 kehtestatud üldplaneeringu kohaselt endisel Kambja valla territooriumil on mäeeraldise asukoht määratletud riikliku tasandi väärtusliku maastiku ja säilitatava metsamaana. Elva metskond 39 maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa, mis tähendab, et kavandatav tegevus on vastuolus Kambja valla kehtiva üldplaneeringuga.
Makita liivakarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskirja punkti kohaselt on uuringuruumi põhjaveetase väga muutlik tänu reljeefsele maapinnale ja muutlikule setete koostisele. Keskkonnakaitseloa taotluses on kirjeldatud, et maavaravaru on veepealne kui ka veealune ning katendi eemaldamine ja maavaru kaevandamine toimub ekskavaatoriga. Vajadusel teostatakse kaevise töötlemist mobiilse purustus- ja sõelumissõlmega ning toodangu laadimist teostatakse kopplaaduriga.
Seletuskirjas kirjeldatud keskkonnaseire kohaselt toimub veealune maavaravaru kaevandamine veetaset alandamata. Veealuse varu väljakaevamine ekskavaatoriga mõjutab vähesel määral lühiajaliselt karjäärialal veetaset, sest väljatakse vee ja liiva segu. Puistangusse nõrguma tõstetud liivast valgub vesi karjääri tagasi. Veetaseme alanemise ulatus sõltub korraga väljatavast liiva mahust ning liivast tagasi nõrguvast vee kogusest. Tagasinõrguva vee kogus sõltub eelkõige liiva poorsusest ja veeannist. Lisaks mõjutavad veetaset klimaatilised tingimused (sademed, aurumine). Arvutuslikult on veetaseme alanemine suurim karjääri vahetus läheduses, hääbudes ca 100 m kaugusel. Hinnanguliselt ei ületa veetaseme alanemine 50 m kaugusel karjäärist 0,2 m. Seletuskirjas on märgitud, et eelnevast lähtuvalt puudub veeseire vajadus.
Eelnõus toodu hinnangul ei ole seletuskirjas toodud uuringu tulemused kooskõlas kasutatavate kaevandamise viiside ja esitatud järeldustega keskkonnaseire vajaduse kohta. Seega on ilmselgelt vale järeldus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee taset.
Keskkonnaluba ei saa väljastada ilma kavandamisest tuleneva hindamiseta põhjavee tasemele piirkonnas ja piirnevate elamute kaevudes. Keskkonnaloa andmisel tuleb ette näha põhjavee seire ja meetmed selle võimaliku alanemise puhuks. Keskkonnaloa taotluses ja selle seletuskirjas ei ole tuvastatav, milline on kavandatav juurdepääs karjäärist riigiteele. Selle tõttu ei ole lisaks eeltoodule võimalik hinnata ka transpordist tulenevat mõju teedele ja piirkonnas paiknevatele elamutele.
Kavandatav Makita liivakarjäär asub Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ ja Kambja valla üldplaneeringu kohaselt riikliku tasandi väärtusliku maastiku alal. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb karjääride, freesturbaalade ja olulise ruumilise mõjuga objektide rajamisel rohelise võrgustiku aladele hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel kavandada leevendusmeetmed. Nii maakonnaplaneeringu kui Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on kehtestatud rohevõrgustiku säilimist tagavad kasutus- ja ehitustingimused, sh metsade raadamise keeld.
Eelnõus leitakse, et Makita karjääris kavandatavad tegevused on vastuolus kohalike vallaelanike õigustatud vajaduste ja huvidega, samuti valla üldplaneeringuga. Kaevandamine toob kaasa maaomanikele suure elukeskkonna muutuse, mis ei arvesta nende õigustatud ootusi oma rahulikule ümbruskonnale ning võimaliku veetaseme alanemise ohuga kaevudes.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon samuti ei nõustunud kaevandamisloa andmisega.

Volikogu võttis vastu otsuse, millega ei nõustunud kaevandamisloa andmisega (18 poolt, 2 erapooletut).

4. Räni alevikus asuvate Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine

Alan Uibo taandas end selle päevakorrapunkti arutelult ja hääletusest.

Ettekande tegi juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten.

Eelnõu nägi ette võtta vastu Räni alevikus asuvate Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneering ning korraldada nende avalik väljapanek.

Kambja vallavolikogu algatas 16.02.2022 otsusega nr 24 Räni alevikus asuvate Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu ning kinnitas lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks.
Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalust planeeringuala kruntimiseks äri- ja tootmismaa kruntideks ning ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramist äri- ja tootmishoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. Lisaks anda lahendus planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks (sh sadevesi), juurdepääsude rajamiseks (planeeringualasse kaasatakse planeeringuala ulatuses Ränirahnu tee), parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Üldplaneeringu kohaselt on Lõo maaüksuse juhtfunktsiooniks määratud äri- ja tootmismaa ning Lõovälja ja Sireli maaüksuste juhtfunktsiooniks elamumaa. Seega on koostamisel kehtiva üldplaneeringu lahendust muutev detailplaneering Lõovälja ja Sireli maaüksuste osas.
Koostatud planeeringulahenduse kohaselt moodustatakse planeeringualal kümme ärimaa krunti ja kolm transpordimaa krunti. Ärimaa kruntidele on kavandatud ehitusõigus kuni 3 hoone püstitamiseks. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind varieerub olenevalt krundi suurusest 2700–4200 m². Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus POS 1–POS 9 on 12 m ning POS 10 on 10 m. Samuti on planeeringuga antud lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, parkimislahendusele, haljastusele, heakorrale ja määratud tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Planeerimisseaduse alusel esitati detailplaneeringu lahendus ametiasutustele kooskõlastamiseks ning isikutele (sh piirinaabrid) arvamuse andmiseks tähtajaga 16.06.2023. Planeeringulahenduse osas esitati üks seisukoht, millega piirinaaber palus täiendada planeeringulahendust selliselt, et tulevikus oleks piirinaabril võimalik liituda planeeringus kavandatud taristuga ning tegi ettepaneku vähendada kinnistuga piirnevas ulatuses planeeritava hoone kõrgust. Huvitatud isik nõustus ettepanekutega ning planeeringulahendust korrigeeriti vastavalt. Detailplaneering on kooskõlastatud päästeametiga ning tehnovõrgu valdajatega. Planeeringulahendus on edastatud arvamuse andmiseks transpordiametisse, kellel puuduvad vastuväited või täiendavad kommentaarid planeeringuga kavandatud lahendusele.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu otsustas detailplaneeringu vastu võtta (19 poolt).

5. Esindajate tagasikutsumine ja nimetamine Eesti linnade ja valdade liidu üldkoosolekule ja volikogusse

Ettekande tegi volikogu esimees Aivar Aleksejev

Eelnõu nägi ette kutsuda liidu üldkoosolekult ja volikogust esindajana tagasi Triin Nõmmistu ning nimetada uueks esindajaks Illari Lään.

Volikogu kinnitas esindajaks Illari Lääne (poolt 20).

Otsus nr 140

Järgmine volikogu istung toimub 22.11.2023.

Kino maale
EelmineMuusikakoolist
JärgmineKäimas on tunnustamiskonkurss „Tartumaa hea tegu 2023“