Millele tuleb tähelepanu pöörata kuni 20 m² väikeehitiste ehitamisel?

159
Enne väikeehitise ehitamist peab omanik veenduma selle ohutuses ja nõuetele vastavuses. Foto: Marko Ojakivi

Kevad on käes. Kindlasti on aga sügise ja talve jooksul tekkinud uut vara, mille jaoks on tarvis ehitada väike kuur või abihoone. Kuid enne ehitamist on vaja välja selgitada, kas planeeritud asukohas on üldse võimalik ehitada ning kui jah, siis mida ja kui suurt.

Arvestada tuleb kehtiva seadusandlusega

Ehitusloa andmiseks või ehitusteatise teavitatuks lugemiseks peab esitatud dokument ja ehitusprojekt olema kooskõlas kehtiva üld- ja detailplaneeringu või projekteerimistingimustega, kehtivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega. Juhul kui täna soovitakse ehitist kaasajastada, ümber ehitada või laiendada, tuleb arvestada hetkel kehtivast seadusandlusest tulenevate nõuetega.

Ehitamist reguleerib peamiselt 11.02.2015 Riigikogu poolt vastu võetud Ehitusseadustik (EhS) ja selle alusel välja antud määrused ja muud õigusaktid. Ehitamisel tuleb arvestada lõpptulemust – ehitise kasutamise otstarvet, eesmärki, kasutamise viisi ja ennekõike peab olema tagatud ohutus (EhS § 1-§ 12). Ehitise omanik peab tagama ehitise, ehitise ehitamise ja kasutamise vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele (EhS § 19), see on omaniku kohustus. Ehitusseadustiku lisa 1 ja 2 sätestab teavitamise või loakohustuse sõltuvalt ehitise suurusest, liigist ja kavandatavast tegevusest.

Ehitusseadustiku lisa 1 ja 2 kohaselt on ette nähtud, et ehitisealuse pinnaga 0–20 m² ja maapinnast kuni 5 meetrit kõrge elamu ja selle teenindamiseks vajaliku abihoone ehitamiseks ei ole vaja kohalikule omavalitsusele esitada ehitisteatist või ehitusloa taotlust – rahvakeeles on tegemist nn vaba ehitustegevusega ja omavalitsuse poole ei ole vaja eelnevalt pöörduda.

Vaba ehitustegevus ei tähenda reeglitevaba ehitamist

Vaba ehitustegevus ei tähenda, et see on reeglitest vaba ehitamine – ehitan, kuhu ja kuidas tahan (nt tuleohutuskujasse või ehituskeeluvööndisse vms), vaid seda, et ehitise püstitamiseks ei ole tarvis taotleda ehitusluba ega ehitusteatist.

Kuna kohalik omavalitsus ei kontrolli eelnevalt selliste ehitiste ehitusprojekte, ehitusteatisi ega ehitusloa taotlusi, siis vastutab omanik nii ohutuse kui kõigi muude nõuetele vastavuse eest – nt vastavus planeeringutele, tuleohutusnõuded, heakorranõuded, naabrusõigusest tulenevad nõuded (ei tohi kitsendada piirnevate kinnisasjade kasutamist ega tekitada märkimisväärset negatiivset mõjutust, mida ei ole võimalik vähendada või leevendada). Kõik vajalikud nõusolekud ja kooskõlastused hangib ehitamisest huvitatud isik vajadusel ise.

Siinkohal on oluline märkida, et Ehitusseadustiku lisa 1 ja 2 kohaselt tuleb ehitisealuse pinnaga 0–20 m² ja maapinnast kuni 5 m kõrge mitteelamu (nt müügipunkt, väravamaja vms) püstitamiseks esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja kasutamiseks kasutusteatis.

Timo Varik
valla maa- ja ehitusosakonna juhataja

Kino maale
EelmineKortermajade renoveerimisest, terviklikult ja jätkusuutlikult
JärgmineÜlenurme Gümnaasiumit külastas suursaadik ja ajaloodoktor Margus Laidre