1.9 C
Kambja
Laupäev, 27.04.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivVähem kui sajandiga apteegist koolimajja

Vähem kui sajandiga apteegist koolimajja

Kambja raamatukogu peab oma järjepideva tegevuse alguseks aastat 1913, ehkki ammustest ajaleheuudistest on leitud viide 300 raamatuga raamatukogule, mis avati juba aastal 1883 ja suleti kolm aastat hiljem.

Kambja haridusselts sai raamatukogu asutamiseks valitsuselt loa 8. aprillil 1913. Kuu aega hiljem anti volitus isikule, kes pidi muretsema kogusse raamatuid. Juba 3. juulil toimus haridusseltsi koosolek, millel otsustati raamatukogust välja heita neli teost: „Vana ja uus usk“, „Jumal looduses“, „Jeesuse elu“ ja „Sääsed tormis“. Säilinud andmed lubavad järeldada, et raamatukogu suudeti avada enne 20. oktoobrit 1913.

Kambja raamatukogu alustas tegevust võrdlemisi tavatus asukohas – apteegi ruumides, kus raamatukoguhoidja kohustusi täitsid mõistagi apteekrid – algul August Pedel, hiljem Hans Sang. Raamatuid oli kogus vähe, nende hulk jäi esimesel aastakümnel 200 piiridesse. Seda põhjustasid ruumipuudus ja majanduslik kitsikus, kuid ka haridusseltsi tagurlik juhatus, kes suhtus raamatute valikusse ülima ettevaatusega.

Raamatukogu tegevuse kohta on säilinud väga vähe dokumente. 1925. a täidetud ankeetlehtedelt ilmneb, et tol ajal laenutas apteegis raamatuid 37-aastane apteeker Hans Sang, raamatukogu üldist tegevust korraldas Suure-Kambja algkooli juhataja Karl Kirss. Raamatuid oli 1925. a lõpul juba 360. Raamatukogu kasutamine oli üldiselt tasuta, kuid laenutamisel võeti tagatist ligikaudu raamatu hinna ulatuses. Lugejaile anti kogust üks kuni kolm raamatut kaheks nädalaks, iga üle tähtaja peetud eksemplari pealt nõuti 25 marka trahvi. Raamatukogul oli sissetulekuid 11 615 marka ja väljaminekuid 10 640 marka. Kõige suurem sissetulek (5000 marka) tuli haridusseltsi kassast, trahvirahana kogunes 615 marka. Mööbliesemetest kuulus raamatukogule vaid üks kinnine kapp. Sisse olid seatud kaardikataloogid.

Hans Sanga allkirja kannab ka raamatukogu 1926. a aruanne, mis on koostatud 14. märtsil 1927. Selgub, et arvel olevate raamatute hulk on kasvanud aasta jooksul vaid 16 eksemplari võrra. Märgatavalt on vähenenud nii raamatukogu sissetulekud (haridusministeeriumilt, vallavalitsuselt, hilinenult tagastatud raamatute trahvid) kui väljaminekud (uute raamatute soetamiseks, köitmiseks jne) – mõlemad vaid 6575 marka aastas.

Aastal 1927 astus Kambja raamatukogu avalike raamatukogude võrku – seda fakti märgitakse raamatukogu 1939.–1940. a aruandes. Teadmata on aga see, millal ja millistel asjaoludel lahkus raamatukogu apteegist. Toona paigutati raamatud riigi käest rendile võetud ruumidesse, mis asusid arvatavasti praeguse kaupluse naabruses.

Aruandest selgub, et alates 1. maist 1938 sai raamatukogu juhatajaks 40-aastane Eduard Lang – Tartu linna õhtukooli haridusega postiametnik, kes oli saanud II järgu raamatukogutöötaja kutse pärast raamatukogunduse kursuse läbimist. Ta töötas tasuta. Raamatukogu asus tol ajal Seltsila ruumides omaette toas (praegu elumaja aadressil Võru tn 1). Aastal 1940 oli kogus 1417 raamatut, juurde saadi 107 trükist. Lugejaid oli 109, laenutusi 1397. Viivisemaksu nõuti 2 senti päeva eest.

 

Vähem kui sajandiga apteegist koolimajja

Pärast Teist maailmasõda asus Kambja raamatukogu mõnda aega endises mõisahoones (tuntud nii sovhoosi kontori kui vallamajana), kuid viidi hiljem paari kilomeetri kaugusele Suure-Kambja rahvamajja. Raamatukogu paiknes seal koristaja ruumi ja jalutussaali vahel asunud ruumis kuni 1970. aasta 7. novembrini – siis hävitas kahjutuli nii rahvamaja kui selles asunud raamatukogu.

Pärast tulekahju tõi mitu aastat Kambja lugejaile raamatuid Tartu rajooni keskraamatukogu bussiraamatukogu, kus laenutajaks oli Maret Jõks.

Kambja raamatukogu taasloomist alustati 1973. a sügisel. Juhatajana asus tööle Vaiki Agarmaa, kelle pere oli kolinud äsja Kambjasse.

Taastatava raamatukogu seemneks sai lugejate vähesusel kaotatud Tamsa raamatukogu fond, millele lisati trükiseid Pangodi järve ääres tegevust lõpetavast Pikksaare raamatukogust. Uuestisündinud raamatukogus oli algul 6303 raamatut, lugejaid oodati taas Kambjas – kunagise kirikumõisa rentniku majas. Paksude maakiviseintega hoones oli raamatukogu kasutuses pime ja külm toake (30 m²). Kütta tuli iga päev, ka puude saagimine ja lõhkumine oli raamatukogu perenaise mureks.

Lugejate teenindamine jätkus kehvades oludes kuni 1986. a augustini – siis valmis sovhoosil Männi tänaval uus korruselamu, kus raamatukogule eraldati kolmetoaline korter.

Vaiki Agarmaa oli ennekõike raamatukoguhoidja, kes väga hästi tundis oma lugejaid. Ta tunnetas läbi isiklike tõekspidamiste, et lisaks lugemisnaudingule vajavad inimesed ka omavahelisi kokkusaamisi – kirjandusõhtuid, loenguid, kohtumisi…

Kambjat külastas päris palju kirjanikke, näitlejaid, kunstnikke ja teisi kultuuritegelasi, kes kohtusid nii täiskasvanute kui õpilastega. Need olid ettevõtmised, kus ei lauldud halleluujat kommunistlikule parteile. Kambjas oli väga oodatud esinejaks legendaarne kirjandusõpetaja Vello Saage – Vaiki Agarmaa vend. Kambja elupõlise emakeeleõpetaja ja koduuurija Endla Langeli lahkel kaasabil sisustati kümned kultuurilootunnid huvipakkuva teabega.

Vaiki Agarmaa käis palju aastaid raamatuid laenutamas nii Kambja haigla patsientidele kui autokaupluse päevadel Kaatsi küla Simka talus – lugejat hoidev ja armastav töövorm hääbus alles siis, kui haigla likvideeriti ja autokauplus lõpetas sõidud Simkale.

Vaiki Agarmaa poolt 1999. a mais tööle rakendatud hajakülade laenutusbuss sõidab tänini lugejate juurde iga kuu esimesel esmaspäeval.

Kambja vallavolikogu tegi 2007. a veebruaris väärika valiku, kui pingelises konkurentsis annetas valla teenetemärgi Vaiki Agarmaale – temast sai Tartumaal esimene raamatukoguhoidja, kelle tööd ja vaeva kodukandis nõnda kõrgelt hinnati. Vaiki Agarmaa tublidus on pälvinud ka varasematel aegadel tähelepanu ja tunnustust nii Eesti kui Tartumaa tasandil.

Vaiki Agarmaa töötas Kambja raamatukogus 2000. a 1. aprillini, oma mantlipärijaks kutsus ta Kambjas sirgunud Jaanika Kutsari, kes oli saanud erihariduse Viljandi kultuurikolledžis. Kui Jaanika Kutsar 2002. a hakul töökohast loobus ja suundus Euroopat avastama, astus ametisse tema kolledžikaaslane Andres Madisson – algul juhatajana, alates 2005. a augustist raamatukoguhoidjana.

2005. a 1. septembril valmis Kambjas uus koolihoone, kus raamatukogule eraldati avarad ja valgusküllased ruumid. Klientidele on loodud head tingimused – fond paikneb lahedalt avariiulitel, lugemissaalis on veerandsada istekohata ja Internetipunktis viis arvutit. Rahvaraamatukoguga liideti nii senine kooliraamatukogu kui vallamajas tegutsenud Internetipunkt.

Raamatukogu on avatud kõigil tööpäevadel, kahel õhtul oodatakse lugejaid kella 19ni. Raamatukogu tööperre kuuluvad raamatukoguhoidja Mare Helstein (alates 1. augustist 2006), Internetipunkti administraator Heigo Mägi ja direktor (0,5 ametikohta) Toivo Ärtis.

Raamatukogu käekäik sõltub lugejaist

Kambja raamatukogu märgib oma 95. tegevusaasta täitumist kirjandusliku pärastlõunaga esmaspäeval, 29. detsembril 2008 algusega kell 15.

Lugemislembesed kambjalased kogunevad kooli saali, et kõnelda raamatukogu rollist muutuvas ajas.

Kirjanduslikku hõngu loovad sel õhtupoolikul laulev näitleja Anne Maasik ja muusik Heiki Veromann, kes esitavad eesti luuletajate sõnadele loodud laule.

Tähistuspäeva muudab mõneti tavatuks asjaolu, et sellest kutsutakse osa võtma ka kõik sel aastal sündinud vallakodanikud koos oma vanematega.

Kõik värsked maailmaavastajad saavad mälestuseks kauni raamatu – vaimsust väärtustava kingituse Eesti riigilt tema juubeliaastal.

„Iga laps jõuab lugemise juurde omal moel,“ nendib kinkeraamatu tagakaanel õpetaja ja ema Mare Müürsepp.

„Minu esimene raamat“ on koostatud
ja trükitud kindlasti siiras usus, et kui laps oma ema või isa või kellegi teise lähedase inimese toel avastab esimest korda raamatu võlumaailma, siis võib see äratada temas läbi elu kestva raamatuhuvi.

„Kõige parem on raamatuid valida raamatukogus,“ leiab Mare Müürsepp. „Selleks see koht ongi.“

Eesti Vabariigi juubeliaastal on sündinud Kambja vallas 37 last. Kambja ja Kuuste raamatukoguhoidjad soovivad neile ohtralt sirgumisrõõmu ja toredaid hetki „Minu esimese raamatu“ seltsis.

Kambja raamatukogu tegevust populariseerivat ettevõtmist toetavad kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Kambja vallavalitsus.

 

 

Aastaaruandest 2007

Lugejaid – 436, neist lapsi 191.

Kojulaenutusi – 14216, neist lastele 3801.

Külastusi – 6937, neist lapsed 3990.

 

Toivo Ärtis

 

Loetumad