2.9 C
Kambja
Laupäev, 27.04.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivLugemine kui huvialategevus miks ka mitte?

Lugemine kui huvialategevus  miks ka mitte?

Kambja raamatukogu ravis Kultuurkapitali ja vallavalitsuse toel laste lugemisisutust

Muinasjutuvestja: Marja-Leena Uluots tutvustab lastele oma esimest muinasjuturaamatut. Foto: Heigo Mägi

  

„Inimeste maailmast vaadatuna on kaitsevaimude elu kummaline ja keerukas,“ nendib Marja-Leena Jaanus oma esimese lasteraamatu „Draakon ja tema Väike Poiss“ kaanetutvustuses.

Marja-Leena Jaanuse poolt loodud tore muinasjutt kirjeldab pilti, mis avaneb ühe väikese lõbusa kaitsevaimu – Draakoni – silme ees, kui ta asub esimesele töökohale inimeste maailmas Väikese Poisi saatjana.

Paeluvalt salapärane ja südamlik on seegi tõsilugu, kuidas sai kaitsevaim Draakonist muinasjututegelane värviküllase raamatu lehekülgedel.

Kambja kooli nooremate klasside õpilastele on vapra Draakoni raamatusse jõudmise asjaolud väga täpselt teada, sest neil oli võimalus kohtuda muinasjutu autori Marja-Leena Jaanusega. Tõsi küll, kui muinasjutukirjutaja laste ette astus, selgus et raamatukaanel ilutseb sel korral kirjanikunimi ja tegelikult on muinasjutu autoriks hoopis Marja-Leena Uluots, kelle endagi pisipoeg Jüri õpib Kambja kooli teises klassis. Külaline jutustas huvipakkuvalt, kuidas ta oma esimest muinasjuturaamatut kirjutas ja illustreeris. Muinasloo sünnis oli oma osa pisikese Jüri mõttearendustel ja maailmatõlgendustel.

Kuidas sünnib raamat?“

Kohtumine Marja-Leena Uluotsaga kuulus Kambja raamatukogu poolt algatatud ettevõtmiste sarja „Kuidas sünnib raamat“. Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi ja Kambja vallavalitsuse toetusel teoks saanud projektiga püüti tõmmata õpilaste tähelepanu lugemisele kui arendavale huvialategevusele ja kasulikule vaba aja veetmise vormile.

Projekti raames korraldati kohtumisi ja õppekäike, et tutvustada raamatu sünniga seonduvat erinevatest aspektidest. Näiteks teenekas põllumajandusteadlane Viive Rosenberg tõi oma lapsepõlvemälestuste kaudu esile neid püsiväärtusi, mis toetavad noort inimest targaks ja toimekaks isiksuseks sirgumisel. Põllumajandusteadlane Viive Rosenberg on suurepärane eeskuju õpitud erialale pühendunud spetsialistist, kes on pidanud vajalikuks oma teadmisi ka läbi trükisõna edasi anda.

Tartus Riia uulitsas asuvas Oskar Lutsu muuseumis võisid lapsed uudistada maja, kus legendaarne kirjanik elas ja oma teoseid kirjutas. Trükikojas Greif andis Mari Ratnik väga asjaliku ülevaate sellest, kuidas kirjanike mõtted läbi arvutite ja trükimasinate algul poognateks ja siis raamatuteks vormuvad.

Raamatusõber: Grete Keskpalu sai raamatukogult auhinna kui aktiivne suvine lapslugeja. Foto: Heigo Mägi

  

Laps ja lugemine?

Laste vähenev lugemislembus tekitab muremõtteid kõikjal Eestis. Ka Kambjas. Tihti tulevad õpilased raamatukokku ja jahmatavad oma siira sooviga laenutada kõige õhemat raamatut kohustuslikust valikust. Laste lugemishuvitus ilmnes väga eredalt suvekuudel, kui raamatukokku leidis tee mõni üksik laps, reeglina olid nad koos oma vanema või vanavanemaga (ilmne vihje sellele, et lugemishuvi kujundab kodune eeskuju!).

Suvine lastetus raamatukogus oli sedavõrd trööstitu, et kooliaasta avaaktusel tänas Kambja raamatukogu kõige agaramat lapslugejat preemiaraamatuga. Tunnustuse pälvis Grete Keskpalu (3. kl)

Soovides praavitada laste lugemisisutust, esitas raamatukogu Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupile projekti „Kuidas sünnib raamat?“, mis leidis tänuväärselt kaasrahastamist. Koolimajaga ühe katuse all tegutsev Kambja raamatukogu võib statistika põhjal siiski kinnitada, et laste huvi lugemise vastu on tõusnud õnneks viimasel ajal mõnevõrra.

Toivo Ärtis

Loetumad