Mida teha, et olla õnnelik?

795

ÕNNE JA RÕÕMU AMMUTAMAS: Koolilaskepäeval jõudis Kambja tänavune vahva lõpuklassipere ka perekivi juurde. Foto: Triinu Tollimägi 
 

Proovikirjanditest tegi väljavõtteid eesti keele õpetaja Tiina Tiideberg:

 

Kadri Roos: „Elu on nagu Ameerika raudtee: kord piinab meid probleem ja järgmisel hetkel võime olla rõõmsameelsed, kui mure lahenduse leiab. Muidugi ei tohi piinata end rusuvate mõtetega, vaid tuleb mõelda positiivselt. Vahel on seda küll raske teha.

Mul teevad tuju heaks laagrites käimine, matkamine vinge seltskonnaga, seiklemine mööda Eestimaa kauneid paiku. Teadmine, et lähedastega on kõik hästi.“

 

Õnnemari Sule: „Õnn ei tule ise inimese õuele, selle nimel tuleb ise natukenegi pingutada. Positiivse mõtlemise ja rõõmsa ellusuhtumisega inimesed on tunduvalt õnnelikumad. Selleks tuleb end häälestada ja uskuda iseendasse. Õnne ei saa osta. Minu arust pakuvad raha eest ostetud asjad ainult ajutist rõõmu.“

 

Roland Käsi: „Õnnelikkuse saavutamiseks tuleb leida see, mis sulle väga meeldib. Oleme vahel tundnud, kuidas ei viitsi trenni või mujale minna. End kokku võttes ja ikkagi käies vallandub suur kergendus ja muututakse väga õnnelikuks. Õnn tuleb erinevaid asju saavutades: selleks võib olla lapse saamine, kooli lõpetamine või unistuste töö saamine.“

 

Õnneli Mumm: „Keegi ei tea õnnelikkuse tegelikku valemit. Mina leian, et see on lihtne, kuid mitte alati teostatav. Leian, et õnn peitub lihtsates asjades. Materiaalsed asjad võivad parandada mu enesetunnet, kuid õnn nendes ei peitu. Oskus väärtustada olemasolevaid asju ja inimesi on väga tähtis. Kahjuks omandame selle asja siis, kui oleme selle kaotanud.

Õnnelikkust pole minu arvates võimalik saavutada väga ränga tööga. See tuleb saavutada enda sees, enda mõtetes. Mõni ei saa enda arust kunagi õnnelik olla, sest ta otsib liiga sügavalt ja on endalegi märkamatult toredad hetked mööda lasknud.“

 

Triin Ehrlich: „Ülim õnnetunne tabab meid nii järsult nagu pikselöök või tuleb tasa ja targu su hinge ja kehasse. Läbib meie selgroo ning jõuab läbi soonte meie hinge ja näole – kuidas siis muidu saaksime näidata oma õnnetunnet teistele, seda jagada. Jagatud rõõm on ju poole suurem.

Õnn on kogu aeg meie ümber – peame vaid avama end kõigele, mida elu pakub.“

 

Erik Aadusoo: „Selle õige hingerahu leidmiseks ei lähe tegelikult palju vaja. Igaüks saab jalutada pargis, metsas või mere ääres. Võib ka vahetada elukeskkonda. Jaan Tätte, kes kolis Vilsandi saarele, leidis oma sisemise rahu argipäevamurede vabaks laskmise ja täielikus vaikuses elamise näol. Olen püüdnud järgida Jaan Tätte õpetussõnu ja märganud, et lihtsuses peitubki võlu.“

 

Kelly Ivask: „Alati ei saa ootama jääda, et õnn lihtsalt niisama sinu juurde tuleb – mõnikord peab selleks vaeva nägema. Mina ei vaja ainult materiaalseid asju. Mulle piisab, kui on olemas perekond ja lähedased, kes minust hoolivad.“

 

OMA NÄGU: Koolilõpetajad ja nende klassijuhatajad said kaheksandikelt kingiks muru-peetsud. Foto: Christi Olep 

Ketter Mägi: „Ma arvan, et õnnelikuks on vaja saada, et inimene armastaks iseennast. Kõigil meil on probleeme, aga ikka tuleb otsida endast häid külgi. Tuleb olla positiivne ning lahke. Tuleb olla sõpradele tugi, kuid mitte üle koormata end murede ja tegudega. Huviala olemasolu on ka õnnelikkuse allikas.“

 

Ergo Paulson: Õnn justkui ei tuleks kusagilt ja ootamatult, aga järgmisel momendil võid olla kurb ja õnnetu.

Olen õnnelik, kui saan pärast pikka õppimist hea hinde või pärast rasket treenimist võistlustel poodiumile. Sel hetkel tunnen, kuidas õnn minus ringi voolab ja naeratuse suule kisub.

Minu arvates oleks maailm parem koht siis, kui inimesed oleksid õnnelikud.“

 

Karl-Markus Sangernebo: „Kuna minu perekond on enamjaolt hästi toetav ja alati olemas, siis nemad mängivadki suurt rolli minu õnnes. Tähtis osa on ka kindlasti sõpradel. Ma eelistan neid, kes on lõbusad ja jutukad, kellele meeldivad samad asjad mis mullegi. Siis on meil millest rääkida ja me naudime seda.“

 

Margot Sisask: „Õnn on midagi, mida on lihtne kaotada, aga raske hoida. Õnneks on vaja kõigest armastavaid inimesi meie ümber ja keskele. Vastupidiselt materiaalsetele asjadele ei ole inimesed igavesed.“

 

Marilin Tammeorg: „Õnne ei ole vaja otsida. Kui on õige aeg, tuleb õnn ise su juurde. Vahel tundub, et inimesed ei oska hinnata seda, mis neile antud on. Kui sa lihtsalt võtad aega endale, sõpradele ja perele, näed, et pole vaja palju selleks, et muuta ennast või teisi õnnelikuks.“

 

Brita Uus: „Tänapäeval saab raha eest kõike osta. Kuid kas see, et oled majanduslikult kindlustatud, teeb sind tõsiselt õnnelikuks? Mina leian, et paljud inimesed ei oska väikestest asjadest rõõmu tunda. Minu jaoks on suur rõõm see, et mul on soe kodu, toetav pere, võimalus teha midagi koos oma sõprade ja lähedastega. Igaüks vajab ka aega iseendale, kuid kokkuvõttes ei taha ju keegi ennast üksiklasena tunda. Et olla õnnelik, tuleb nautida iga hetke elus.“

 

Iris Miisna: „Inimese õnn algab temast endast. See, kas ta seda endale tunnistab, on iseasi. Algab see sellest, kui oled positiivne, sõbralik ning suhtled teistega. Õnn on vahelduv: see tuleb ja läheb. Keegi meist ei suuda olla igavesti õnnelik.“

 

Helerin Pant: „Õnneks on vaja armastust ja inimesi. Tuleb tunda rõõmu elu ja looduse üle. Tunda ennast ühtsena nii inimeste kui loodusega. Vaadata enda ümber ja näha, et me siiski elame, mitte ei ole ainult robotid, nagu mulle viimasel ajal tundub. Elutud asjad õnne ei paku. Õnn on tasuta ja kõikjal meie ümber.“

 

Kino maale