Tublisid emasid tunnustati lastekaitsepäeval

217
  

Kambja Pereklubi algatusena valiti Kambja vallas Aasta Ema 2007. Kuulutati välja nii interneti- kui ka postkastihääletus. Tähtajaks laekusid seitsme kandidaadi nimed. Internetihääletus administreeriti selliselt, et ühest arvutist ei saaks mitu korda hääletada (et vältida nn võiduhääletamist). Sellest piirangust ei peetud kinni: kellegi väga hakkaja ning arvuteid hästi tundva isiku poolt hakati Kambjas hääletustulemusi võltsima ning hääli andma ühele kandidaadile. Siit on nii Pereklubil ka teistel veebipõhise hääletuse korraldajatel õppida – kui tegemist pole just ID-kaardiga hääletamisega, võib hääletus minna vett vedama!

Meeleolukad tänuhetked tublidele emadele

Pereklubi juhatus otsustas internetihääletuse katkestada, kuna see polnud enam õiglane teiste kandidaatide suhtes. Et tähtajaks laekus postkasti teel vaid üksainus hääl, otsustas juhatus Aasta Ema konkursi võitja hääletada Pereklubisiseselt. Kutsuti kokku Pereklubi üldkoosolek, kus kaaluti ka võimalust tiitlit üldse mitte välja anda. Hääletuse tulemusena kogusid võrdselt hääli Marju Tammeorg ja Anne Välja – nemad mõlemad said Aasta Ema tiitli. Siiski tahaksime rõhutada, et kõik kandidaadid on väga tublid emad, kes on andnud suure panuse oma laste kasvatamisse ja toonud kogukonda tublisid inimesi.

Lastekaitsepäeval, 1. juunil palusime kõiki kandidaate väikesele koosviibimisele, kus kõiki tublisid emasid kohvilaua ja roosiõiega meeles peeti. Pereklubi liige Toomas Nigola juhatas õhtupooliku sisse humoorika kõnega, Kaja Ilmjärv aitas lauluga emast luua pidulikku ja südamlikku meeleolu.

Maarja Anton Pereklubi esindajana ja Pille Tammelan Kambja vallavalitsuse esindajana andsid Annele ja Marjule mälestuseks graveeritud taldriku ning teistele kandidaatidele lustakad “emamedalid”.

Anne Välja tõi oma tänukõnes välja emaksolemise suurima rõõmu – lastega veedetud meeldejäävad hetked, mis aitavad seda rasket tööd nii eriliseks ja nauditavaks muuta.

Küllaga tublisid emasid – väärikaid kandidaate

Olgu siinkohal kirjas kõigi kandidaatideks esitatud emade nimed ja esitajate põhjendused selle kohta, miks esile tõstetu on just see kõige parem ema.

Marju Tammeorg hoiab väga oma lapsi, lisaks sellele on tal pidevalt teised lapsed valvata-sööta-katta. Viis kuni seitse last on tema juures tavaline nähtus. Ja selle kõige juures jõuab ta veel imekenasid riideid õmmelda ja alati lahket naeratust näol hoida.

Ta on aktiivne lastevanemate koosolekutel osaleja, lasteaia ja kooli üritustel käija, oma laste silmaringi laiendaja. Nii-samuti on ta oma hea suhtlemisoskuse, empaatiavõime ja lastega läbisaamise osas lasteaia õpetajatele silma jäänud. Ka oma emale on ta fantastiline tütar, sõites talle tihti teise maakonda põllutöödele appi.

Anne Välja on aktiivne Kambja spordielu eestvedaja, kelle poolt nii lastele kui ka täiskasvanutele korraldatavad suurüritused (ümber järve jooks ning perepäev) ei ole vist küll kellelegi märkamata jäänud, lisaks laupäevahommikused kepikõnnid ning ka kooli spordiüritused.

Anne peres kasvab kolm tublit last ning mitmesugustest üritustest võtab osa kogu pere, ka vanaema. Ta on ka hea õpetaja, kes on valmis lapsi ka peale tunde aitama, on alati heatujuline ning energiast pakatav ja suudab kõiki teisi oma eeskujuga kaasa tõmmata. Ta oskab lapsi tuua spordi juurde ning neid suunata. Kodanikuna on Annel hea sotsiaalne närv – ta on julge Kambja elu edendaja.

Eve Tollimägi on perest ja kaunist kodust hooliv, lastega arvestav ja püsiväärtusi kasvatav, üritustest osavõttev üksmeelse neljalapselise pere ema.

Eha Jakobson on üles kasvatanud kolm last, osaleb lisaks õpetajatööle aktiivselt ühiskondlikus elus.

Haridusselts Tõrviku esinaisena on ta aastakümneid vedanud Pangodi seltsielu. Kakskümmend aastat on ta seisnud hea selle eest, et Unipiha lastes kestaks edasi armastus oma emakeele ja rahvalaulude vastu. Nendega on Unipiha kooli lapsed pikkade aastate jooksul esinenud nii Tartus Raekoja platsil kui teatris Vanemuine, nii Hiiumaal, Soomes kui Toompeal. Lisaks sellele on ta Tartu Ülikooli doktorant, Tallinna ülikooli lektor, esineb haridusteemaliste artiklitega ajakirjanduses.

Aktiivse õpetajana kuulub ta Johannes Käisi seltsi juhatusse, osaleb Tallinna Ülikooli dotsendi Tiiu Kuurme seminaris „Vabadus hariduses", laulab segakooris “Vega”. 2006/07. õppeaastal on ta EL Comenius-projekti „Kultuur ühendab rahvaid" koordinaator. Soojust ja sarmi, mida temast kiirgab ühiskondlikus elus, on ta aga eeskätt jaganud oma lähedastele. Alati on tal olnud aega oma laste jaoks, on rõõmustanud nende edusammude puhul ja lohutanud, kui kõik tundub olevat halvasti.

Aija Kala lastest on näha, et neil on tore, hooliv, aktiivne ja andekas ema.

Anneli Erstu lapsed on silmapaistvalt viisakad ja teiste suhtes hoolivad. Usun, et ilma hea emata pole see võimalik.

Leida Urm on olnud aastaid Kambjas kultuuri edasiviija, kes korraldas üritusi nii noorele, kui vanadele. Muidugi mäletavad seda (võibolla!) ainult mõned. Ta on üles kasvatanud kolm toredat last. Ühte last, kes sai õnnetuses viga ja on aheldatud voodisse, on Leida põetanud juba üle kahekümne aasta.

Pereklubi tänab Kambja vallavalitsust, kes ürituse õnnestumisele omalt poolt kaasa aitas. Samuti täname kõiki kandidaatideks seatud tublisid emasid, kelle hulgast oli väga raske ühte esile tuua, ning loodame, et järgmisel aastal on neid veelgi rohkem.

Korraldustoimkonna nimel Juta Jaani

Kino maale