Abiks metsaomanikule: infot seadusandlusest

282

Erametsaomanikke on Eestimaal üle 100 000 inimese. Metsa omamine on sama mis muu kinnisvara omamine – omand pakub kindluse ja turvatunnet, kuid toob endaga kaasa hulgaliselt kohustusi ja vastutust.

Mets on eriline omandivorm, kuna moodustab suure osa meie ühisest elukeskkonnast ja seetõttu on ühiskond seaduste näol piiranud omaniku meelevaldset tegevust.

Et metsaomanik ei satuks vastuollu seadustega, selleks püüan anda mõned lihtsamad soovitused lähtudes kehtivast Metsaseaduse redaktsioonist ja vastavatest määrustest. Konkreetse tegevuse arendamisel on metsaomanikul siiski vajalik tutvuda seadusandlusega või pöörduda konsultandi poole.

Metsamajanduskavast

Metsa majandamiseks koostatakse kinnistu kohta 10 aastaks metsamajanduskava. Metsamajanduskava koostamisega inventeeritakse ning takseeritakse mets ja omanik saab ülevaate talle kuuluva metsa kõigist põhinäitajatest ja vajalikest töödest. Kava võib tellida vastavat litsentsi omavalt firmalt (vt www.metsad.ee) või oodata, kuni kava valmib riigi kulul, vastavalt riigi rahalistele võimalustele mõne aasta jooksul.

Valla metsaomanike kohta, kellel puudub kava või kelle kava on aegunud (kava kehtib 10 aastat), koostab igal aastal nimekirjad keskkonnateenistuse piirkondlik metsanduse spetsialist. Kava mitteomav metsaomanik võiks pöörduda valla metsandusspetsialisti poole oma kinnistu nimekirja kuulumise kontrollimiseks. Metsamajanduskava ei pea omama kinnistu, mille metsamaa pindala on alla 2 hektari.

1.jaanuaril 2005 jõustus Metsaseaduse muudatus, millega kavandatud uuendus-, harvendus- ja valikraied peavad vastama metsamajanduskavas määratud mahule. Samas kuuluvad keskkonnaministri 27. aprilli 2004. a määruse nr 32 alusel kõik enne 1. maid 2004 a koostatud kavad uuesti läbivaatamisele ja kehtestamisele.

Metsamajanduskava koos kehtestamise taotluse ja metsas teostatud tööde nimekirjaga tuleb esitada valla piirkondlikule metsanduse spetsialistile või saata tähitud kirjaga aadressil: Tartu 51004, Aleksandri tn 14, Tartumaa keskkonnateenistus. Keskkonnateenistus edastab kava kehtestamisotsuse tegemiseks Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele. Kava kehtestamisotsus koos metsamajanduskavaga tagastatakse omaniku näidatud aadressil 1 kuu jooksul.

Lühidalt. Alates 1. jaanuarist.2005 a ei saa metsaomanik teha uuendus-, harvendus- ja valikraiet, kui tal puudub metsamajandamise kava või tal on küll kava, aga see on kehtestamata.

Kambja valla metsaomanikud on soodsas seisus, sest 2004.-2005. aastal valmivad riigi kulul lisaks olemasolevatele metsamajanduskavadele täiendavalt kavad metsade kohta. Kavad on kehtestatud.

Metsateatisest

Metsaomanik võib teha raieid kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loal. Loa saamiseks esitab metsaomanik metsateatise allkirja vastu keskonnateenistusele, valla metsandusspetsialistile või tähtkirjaga keskkonnateenistuse aadressil. Kui metsateatise esitab omaniku esindaja, lisatakse metsateatisele esindaja esindusõigust tõendav dokument (notari volitus; või volitaja allkirja tõestus vallasekretäri poolt). Kaasomandis oleva kinnistu korral on vajalik kaasomaniku lihtkirjalik nõusolek raie tegemiseks. Riigi kasuks hüpoteeki omava kinnistu omanik peab raiete tegemiseks taotlema nõusoleku maavalitsusest. Ka peab tal olema mitte rohkem kui 5 aastat tagasi tehtud kava.

Keskkonnateenistus kontrollib nõuetekohases metsateatises kavandatud raiete ja tööde vastavust seadusaktide nõuetele 15 tööpäeva jooksul, teeb metsateatisele märkuse “lubatud” või “ei ole lubatud” ja tagastab metsateatise metsaomanikule tähtkirjaga teatises näidatud omaniku aadressil või allkirja vastu. Raie mittelubamist põhjendatakse kirjalikult. Metsaomanik tohib alustada metsateatises lubatud raieid pärast keskkonnateenistuselt metsateatise tagasisaamist. Metsateatisega lubatud raieid tohib teha ühe aasta jooksul. Metsateatis on raieõigust lubav ja tõendav dokument.

Metsateatis on ka teavitav dokument. Metsateatisega teavitab metsaomanik kinnistu asukohajärgset keskkonnateenistust metsa uuendamisest (istutus, külv, maapinna ettevalmistus), metsakuivendusüsteemide ja teede ehitamisest ja uuendamisest ja metsakahjustustest. Kahjustatud metsaosa võib määrata raieks metsapataloog vastava aktiga. Metsapatoloogi akti põhjal esitab omanik raieks metsateatise üldise korra kohaselt.

Ilma teatamata (metsateatist esitamata) võib füüsilisest isikust metsaomanik raiuda tuuleheite, tuule- ja lumemurru puid juhul kui neid on alla 5% eraldise tagavarast ™ ja raiuda metsamaa iga hektari kohta aastas 3 tm puitu, kuid üldkogusega mitte üle 15 tm aastas kinnistu kohta. Näiteks, kui kinnistu metsamaa suurus on 3 ha võib omanik aastas raiuda 9 tm puitu, kui kinnistu metsamaa suurus on 30 ha, võib omanik aastas raiuda 15 tm puitu.

Raietest

Metsas tehakse hooldus-ja uuendusraieid. Hooldusraiete all mõistetakse noorendikes tehtavaid valgustusraieid ning lati- ja keskealistes puistutes tehtavaid harvendusraieid. Valgustusraiet tehakse noorendikes, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 6 cm ja valgustusraiega kujundab omanik tulevase metsa koosseisu. Valgustusraiega on vajalik leht-puude alt vabaks raiuda kasvujõulised okaspuud. Kui tahetakse lehtpuu all kasvavast okaspuu järelkasvust kasvatada okaspuu enamusega puistu, siis tuleb raiuda lehtpuid sellise arvestusega, et okaspuu edestaks vanuses lehtpuud 8-10 aastat, sest lehtpuud on noores eas kiirekasvulised, mööduvad kasvus okaspuudest ja moodustavad lehtpuu puistu. Muidugi peab valgustusraiel arvestama, et puittaimi jääks pinnale ühtlaselt, tuleb vältida häilude tekitamist. Puistu koosseisu saab korrigeerida ka hilisema harvendusraiega.

Harvendusraiet tehakse selleks, et tõsta tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel metsa väärtust ja võimaldada lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamist. Harvendusraiet võib teha metsas, mille täius ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. Vastavad alammäärad on kehtestatud keskkonnaministri määrusega olenevalt metsa vanusest, puuliigist ja boniteediklassist. Kehtestatud alammäärade mõte on vältida puistute liiga hõredaks raiumist. Peale harvendusraiet peab mets jääma sellise tihedusega, et toimuks puude laasumine, areneks normaalne tüvevorm, kiireneks juurdekasv ja oleks tagatud metsa maksimaalne toodang. Harvendusraiega liiga hõredaks raiutud puistu on rikutud aastakümneteks, kuna väheneb puistu tootlikkus, suureneb tormikahjustuse risk, puud muutvad okslikuks ning kokkuvõttes on see omanikule kahjulik majanduslikult.

Lisaks ootab oma metsa liiga hõredaks raiunud omanikku trahv. Alati tuleb kinni pidada metsamajanduskavas antud raiekraadist, mis kavas on väljendatud väljaraiutavate tihumeetrite kogusena. Harvendusraiel on soovitatav lasta erialaspetsialistil puud ette märkida või tellida kogu töö asjatundlikult firmalt. Järg lk 9.

Metsa omamine toob endaga kaasa hulgaliselt kohustusi ja vastutust

Algus lk 8. Uuendusraiete alla kuuluvad valmivates ja küpsetes metsades teostatavad turberaied ning küpses metsas tehtav lageraie. Turberaie on uuendusraie viis, mille korral uus metsapõlv kasvatatakse välja vana metsa turbe all, see tähendab, et vana mets raiutakse mitmete järkudena, luues nii võimaluse loodusliku uuenduse tekkimiseks ja arenemiseks. Turberaietega raiutakse mets 10-40 aasta jooksul korduvate raiejärkudega. Turberaie jaguneb aegjärkseks, häil- ja veerraieks. Turberaie tegemine on suhteliselt keerukas ja vajab spetsialisti kätt.

Lageraiega raiutakse kõik puud, välja arvatud seemnepuud (peab jätma 20 – 70 seemnepuud hektari kohta) ja järelkasv ning säilikpuud ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalik
ud puud. Raiesmiku kõrvale võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist. Kui liitumisaeg pole möödunud, ei saa uut lageraiet teha eelmisest raiesmikust lähemal kui 100 m. Minimaalne liitumisaeg on okaspuudel ja kõvalehtpuuga uuendamisel 4 aastat, kuusega uuendamisel 3 aastat, muudel juhtudel 2 aastat. Raieaastat ei loeta liitumisaja sisse.

Lageraielangi maksimaalne laius ja pindala on piiratud, okas- ja kõvalehtpuupuistutes vastavalt 100 m ja 5 ha ning pehmelehtpuu puistutes 150 m ja 7 ha. Kaitsemetsas ei tohi lageraielangi laius ületada 30 m ja pindala 2 ha. Viimatinimetatud piirang kehtib ka Tartu maakonnaplaneeringu alusel linnast 10 km tsooni jäävatel kinnistutel. Nooremate kui 100-aastaste männi- ja kõvalehtpuupuistute, 80-aastaste kuusikute ning 70-aastaste kaasikute lageraie on keelatud. Raiejäätmed tuleb koguda hunnikutesse, vallidesse (riisuda) või tuleohutul perioodil põletada.

Sanitaarraiet tehakse nakkusallikateks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast, samuti surevate ja surnud puude raieks. Kui sanitaarraiega tuleks välja raiuda rohkem kui 5% puistu tagavarast, tuleb sellest teatada metsateatisega ning vajalikus ulatuses raie määratakse metsakaitselise ekspertiisi alusel metsapatoloogi poolt.

Metsa uuendamine. Vastavalt Metsaseadusele on metsaomanik kohustatud uuendama kõik suurema kui 0,1 ha pindalaga raiesmikud ja hukkunud metsa osad 3 aasta jooksul. Uuendamiseks loetakse metsaseemne külvamist, metsataimede istutamist ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamist maapinna ettevalmistamise teel. Uuenenuks loetakse raiesmik kui seal kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt paik-nevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta. Kinnistu võõrandamisel läheb metsa uuendamise kohustus üle uuele omanikule.

Maaüksuse piirisihid metsaga alal võib rajada maamõõtja juhendamisel 2 m laiused. Kinnistu omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Piirisihid tuleb hoida puhtad võsast ja risust. Kahe meetri laiuse piirisihi rajamiseks ja puhastamiseks ei pea esitama metsateatist.

Kasvava metsa raieõigus on metsateatise esitajal võimalik võõrandada. Kasvava metsa raieõigus tuleb võõrandada seaduses ettenähtud võõrandaja ja omandaja vahelise kirjaliku lepinguga. Metsamaterjal võõrandatakse võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava kirjaliku lepingu või kehtestatud vormi kohase üleandmis-vastuvõtmise akti alusel. Akti alusel antakse materjal üle ka töötlemiseks või ladustamiseks.

Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest või metsamaterjali müügist on metsaomanik kohustatud 2 nädala jooksul tea-vitama asukohajärgset keskkonnateenistust vastava teatisega. Üleandja peab tõendama ja vastuvõtja peab veenduma üleantud raieõiguse või metsamaterjali omamise seaduslikkuses. Metsamaterjali ostja on kohustatud esitama metsamaterjali omandamise teatise asukohajärgsele maksuametile kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Metsamaterjali vedajal peab kaasas olema metsamaterjali veoseleht. See kehtib ka omaniku kohta väljaspool kinnistu piire.

Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise lepingute, metsamaterjali üleandmise–vastuvõtmise aktide ning metsamaterjali müügi teatise blankette saab piirkondlikelt metsaspetsialistidelt ja keskkonnateenistusest.

Toetustest

Erametsaomanik võib taotleda oma tegevuses toetusi.

SA Erametsakeskus kaudu saab toetusi taotleda nõustamiseks, koolituseks, maapinna ettevalmistamiseks, raiesmike uuendamiseks, noore metsa hooldamiseks, metsakultiveerimismaterjali kasvatamiseks, metsaparandustöödeks jne. Taotlused on soovitav esitada kohaliku metsaomanike seltsi kaudu. Täpsem info ja vajalikud blanketid leiad erametsakeskuse kodulehelt.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu saab toetust põllumajandusmaa metsastamiseks. Põllumajandusmaa metsastamise toetust saab taotleda põlluamajandusmaale metsakultuuri rajamiseks, toetuse abil rajatud metsakultuuri hooldamiseks ja toetuse abil rajatud metsakultuuri ühekordseks täiendamiseks.

PRIA hakkab metsastamise toetuse taotlusi vastu võtma ajavahemikus 14 – 24. märts. Eelnevalt tuleb aga toetuse taotlejal ajavahemikus 31. jaanuar – 14. märts esitada kooskõlastamiseks põllumajandusmaa asukohajärgsele piirkondlikule maaparandusbüroole ja asukohajärgsele keskkonnateenistusele täidetud toetuse taotlustegevuskava ja põllumassiivi kaart. Täiendavat infot küsi PRIA-st ja vaata PRIA kodulehelt.

Metsaomanikule vajalikku infot ja kontaktandmeid

*Metsateatiste väljastamine, info, nõustamine, raiete kontroll:

Valla piirkondlik metsanduse spetsialist, Tartumaa keskkonnateenistuse töötaja Väino Suigusaar (tel. 5050939).

Vastuvõtt:

Rannu vallas teisipäeval kl. 12.00-14.00

Kambja vallas kolmapäeval kl.9.00-12.00

Nõo vallas kolmapäeval kl.13.00-15.00

Vaata ka interneti koduleht:

http://www.tartu.envir.ee/

*Erametsaomaniku info, koolitus, nõustamine/ nõustajad, toetused:

SA Erametsakeskus, Viljandi mnt. 18A, Tallinn 11216. Telefon: 65 25 333; fax: 67 22 288; koduleht:

http://www.eramets.ee/keskus/

*Põllumaade metsastamise toetused:

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Kooli 13, Tartu 50409. Faks: 7384222; koduleht:

http://web.pria.ee/

*Metsavargus, omavoliline raie, metsarikkumised:

Keskkonnainspektsioon Tartumaa osakond, Aleksandri 14 (I korrus), Tartu 51004. Telefon: 7302 410; ööpäevaringne valvetelefon: 1313; koduleht:

http://www.kki.ee

*Metsataimede- ja metsaseemnete sertifitseerimine, metsakultiveerimismaterjali tootmise ja pakendamise tegevuslubade väljastamine, tunnustatud metsakorraldajad ja tegevusloaga metsakorraldusettevõtete register, metsakaitseline ekspertiis.

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Rõõmu tee 2, Tartu 51013. Telefon: 733 9464; koduleht:

http://www.metsad.ee/

*Liitumine metsaseltsiga, info, toetuste hankimine.

Tartu Metsaomanike Selts, Tartu maakond, 61702 Ülenurme vald, Külitse küla. Juhatuse esimees – Uno Kiisholts. Telefon: 749 4814 / 5667 094.

Kino maale