Kambja konstaabel lõpetas mustlaste "hea äri"

178


Nelly Ruuge toob leheveergudele ühe kentsaka loo sellest, kuidas tal kohaliku konstaablina oli kahel korral võimalus mustlastel n.ö nahk üle kõrvade tõmmata.
“2. oktoobril kella 13.08 ajal sai politseikorrapidaja info, et Tatra – Otepää ristmikul on järjekordselt mustlased, kes on petnud ühelt isikult 200 krooni raha välja bensiini ostmiseks ning selle eest heatahte avaldusena kinkinud kilekottides esmapilgul uut riidekraami, mis hiljem üle vaadates osutus kõlbmatuks. Kohale paluti sõita kohalikul konstaablil, kelle suureks imestuseks mustlased ikka veel ristmiku juures kohal viibisid (tavaliselt põgenevad nad enne minu kohalejõudmist). Kontrollisin nelja meesterahva isikud ning kutsusin tagasi ka petta saanud isiku. Seekord lahenes asi petturile ebasoodsalt, sest neil tuli tagastada 200 krooni, mille heauskne aitaja neile eelnevalt andnud oli. Oma pakitud, kuid kõlbmatu riidekraami said nad tagasi. Siinkohal võib aga kindlalt väita, et pettasaanu oli tegelikult ise teadlik, et mustlastega suhtlemine ei pruugi hästi lõppeda ning kedagi peale enda tal antud juhtunu puhul süüdistada ei ole. Hea oleks meelde tuletada, et selliste heausksete inimeste najal – toel ja abil ongi mustlastel võimalik maanteedel kerjata – petta ja ka kasu saada. Tegelikult ei saa ju politsei keelata, kui inimene ise tahab ennast mustlastel petta lasta.

8. oktoobril vallas patrullkäigul olles läksin kella 11 paiku vestlema Liival asuvasse Eevi kauplusesse. Noore müüjaga juttu ajades märkasin kaupluse maanteepoolsest aknast, kuidas poodi sisenevad kaks meesterahvast. Tundsin neis ära isikud, kellega just paar päeva varem oli üks intsident lahendada Tatra – Otepää maanteede ristis. Tervitasin sisenejaid nimepidi, mille peale mõlemad meesterahvad ära ehmusid (mustlaste jaoks erakordne nähtus). Kohmakalt vastati minu tervitusele naeratusega. Poes lettidel ringi vaadates otsustati osta üks toos tikke, mille eest maksti müüjale 50 senti. Selle ostu sooritamise järel lahkuti koheselt kauplusest. Teades nende meesterahvaste sõidukit, võin kindlalt väita, et nende masinat ma Põlva poolt tulemas ega ka sinna sõitmas ei näinud. Seega sõideti Tartu poolt ja koheselt ka lahkuti Tartu poole. Nn igapäevane sissetulek jäi neil seekord Liiva kaupluse juures teenimata. Nii minul kui ka müüjal oli juhtunu üle arutades väga naljakas: nagu tähelepanelik lehelugeja võis aru saada, sõitsid mustlased Tartust Liivale selleks, et sealt 50 sendi eest tikke osta. No näete siis, miks neil ei jätku raha bensiini ostmiseks.
No kaks korda Kambja vallas konstaablilt vastu pükse saada on ikka liig, mis liig. Hiljem ei ole teavet nende isikute viibimisest meie vallas politseile tulnud.”

Kino maale