Õues õppimine kuulub koolielu juurde

174
Lapsed sarapuu õit otsimas

Õit ei ole lihtne leida:Õieotsingule on asunud Silvester, Anari, Keijo, Chris, Karl-Erik ja Gerli. Foto: Eha Jakobson

Kanal 2 oktoobrikuu “Roheliste uudiste” viimases saatelõigus said vaatajad teada, et üleriigilisest Metsakooli projektist võtab teiste Eestimaa koolide kõrval osa ka Unipiha Algkool.

“Kui ma oma pojale kooli otsima hakkasin, lähtusin sellest, et kool oleks lapsesõbralik. Loodusõpetuse tunnis saaks laps loodust näha ja uurida mitte raamatupiltide kaudu, vaid ehedalt,” lausub Tartus arstresidendina töötav Teele Kaarma.

Unipiha koolis on selline ehe looduse uurimine kestnud aastaid. Septembrikuu esimesel nädalal tutvutakse igal aastal kooliaias õitsevate lillede ja taimedega, saadakse sinasõbraks kooli ümbruses kasvavate puudega.

Teisel nädalal alustatakse fenoloogiliste vaatlustega – jälgitakse rändlindude äralendu, puude kolletumist ja sügisesi põllutöid. Saadud andmeid saab edukalt kasutada peale loodusõpetuse tunni nii lugemises kui matemaatikas. Interneti abil on võimalik välja uurida, kus kogunevad parvedesse suitsupääsukesed ja meie haned, millal algab nende massiline ränne lõunasse.

“Loodus on alati täis üllatusi. Iial ei tea ette, mis tegelikult juhtub. Õpikus on kõik alati ühtemoodi, looduses mitte,” räägib õpetaja Eha Jakobson. ”Kõik kased kolletuvad ja raaguvad erinevalt. Osa on juba lehtedest paljad, kui teiste võrad alles kullendavad päikese käes. Sama on kevadel lehte minemisega.”

Loodusvaatlused ei lõpe talve tulekuga. Nüüd saab uurida, kus asub õhtuses taevalaotuses Suur Vanker ja Linnutee. Lugeda sellest, kuidas meie eesvanemate arvates Suur Vanker Vanaisa poolt taevalaotusse tõsteti. Novembri kargetel õhtutel võib kohtuda virmalistega ning lume tulekuga saada teada, kuidas tekivad lumi ja hanged. (Miks lõunamaadel lumi puudub?) Luubi abil võib uurida lumehelveste ehitust, mõõta temperatuuri ja lume sügavust.

Kevad on aastaaeg, kus püüame märgata linde, kes esimestena kohale tulevad ja taimi, mis õide puhkevad. Tahame tunda ära kooli ümbruses pesitsevaid linde mitte üksnes välimuse, vaid ka nende laulu järgi. Ikka selleks, et meid ümbritsevad loomad, linnud, taimed ei oleks meile võõrad, vaid tuttavad, kel on oma nägu ja hääl. Ja oma, meist erinev, elu.

Tartu Ülikooli 4. kursuse geograafiatudengi Liisi Jakobsoni arvates on maakooli laste suur eelis linnakooli omade ees just see, et ollakse iga päev “ninapidi” looduses. Nii õpitakse kokku saama just eheda, mitte üksnes virtuaalloodusega Internetist või videofilmilt. Selline kokkusaamine aitab tunnetada paremini enda ümber ruumi ja aega, aitab jõuda varem või hiljem arusaamisele, et ollakse üks osa Looduse Suures Ringkäigus. Aukartuse tekitamine kõige elava ees ja looduse hoidmine peaks olema kooli üks peamistest ülesannetest. Õuekool loob sellise suhtumise tekkeks head eeldused.

Lembit Jakobson

Kino maale