30 aastat Ülenurme muusikakooli

778
Solist Kirke Laura Allik. Foto: Mikk Otsar

Kultuur on kindlasti osa rahva ja rahvuse eneseteadvusest ning ajaloost. Kultuur sisaldab ju eneses liiati palju komponente, haridust ja ajalugu, rääkimata isegi spordist. Üllatus, kas pole, aga juhtimises on ajalooliselt need kaks, kultuur ja sport, ikka koos olnud. Lisaks on vana hea sõna „kehakultuur“ ehk meeles veel erinevate uudsete laen- ja võõrsõnade eelsel ajastul, mis on tuntud kui tänapäevane kepikõnd ja kõik muud kummalise nimega liikumisharjutused, mis tulid märksa hiljem, kui juba iga tore kepsutamine ning kükkimine kiiresti ka võõrapärase nime all spordiks hõisati.

Keeleraamatud annavad piisava ettekujutuse, mis kõik kultuuriga seondub (vt näiteks https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kultuur&F=M ), s.h ka käitumiskultuur, mis nii lähemal kui kaugemal maailmas näib väljasuremisfaasi arenemas. Sellest, kuhu võib viia kultuuritus, saab piisava ettekujutuse, kui vaid meediat jälgida ning uudistel pilku peal hoida.

Meie kodukandi kultuuripilt on õnneks julgustav, rahustav ning üks sellel pildil tugeva tooni andja on kindlasti Ülenurme muusikakool, äsja 30. juubelisünnipäeva tähistanu.

Ülenurme muusikakooli 30. juubelisünnipäeva sündmused sujusid suurepäraselt. Valmis CD-plaat „Hääl, mis oma vol 2“. Juubelikontsert oli väärikas, tänati kõiki kooli toetajaid.

Suvel toimuva laulu- ja tantsupeo „Minu arm“ koondproovid on käimas, Ülenurme muusikakoolist osaleb 42-liikmeline orkester.

Kunstiliselt küps ja kaunis oli juba Ülenurme muusikakooli korraldatud vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert 22. veebruaril gümnaasiumi saalis 18 suurepärase kontserdipalaga. Tunnustati aasta parimaid õpilasi ja õpetajaid.

Muusikakooli direktor Ülle Andreson: „Meil on aastate-pikkune traditsioon tähistada Eesti sünnipäeva kontserdiga. Varem, kui koolil oma saali ei olnud ja gümnaasiumi oma oli viletsas seisus, tegime kontserdi mõisahäärberis. Kui meie oma kammersaal valmis, siis jätkasime tähistamisega juba seal. Viimastel aastatel, kui meie kollektiivid on kasvanud nii suureks ja gümnaasiumisaal on läbi teinud värskenduse, oleme andnud kontserdi suures saalis. Seda, et mõni muusikakool tähistaks vabariigi sünnipäeva, pole ma kuulnud. Direktorid on öelnud, et see on rohkem päevakooli teema. Oleme alati tunnustanud ka oma kooli tublimaid tegijaid.“

10. aprillil toimus gümnaasiumi saalis 22 kontserdipalaga juubelikontsert, lisaks tänati ning hinnati tublimaid.

Aastate jooksul selles koolis õppinute parimate ja tublimate nimed on leitavad kooli kodulehelt.

Ülenurme muusikakooli juhib Ülle Andreson, kes töötab Ülenurmel alates aastast 1984. Ta alustas gümnaasiumi muusikaklassi klaveriõpetajana, muusikakooli direktor on ta aastast 1998. Kollektiivis on 32 inimest: 30 õpetajat, direktori abi ja ruumide hooldaja.

Õpetajaid kokku koos praegustega on olnud 30 aasta jooksul 64 (ametlikult).

Praegused

Anti Einpaul – fagott

Ave Hernits – klaver, kontsertmeister

Heli Ilumets – tšello

Maria Juht – klaver

Piia Jõesaar – solfedžo

Natali Kaasik – kontsertmeister

Olga Kapustina – klaver, kontsertmeister

Helen Kasemaa – rivitrummid

Jane Kenn – solfedžo, muusikalugu

Kalle Kindel – löökpillid

Susann-Elisabeth Kisla – viiul

Birgit Kägu – oboe, flööt, plokkflööt

Ülo Laanesaar – klarnet

Jane Lööndre – viiul

Aire Meliste – asjaajaja

Marvin Mitt – kitarr

Signe Oja – akordion

Ursel Oja – laul

Oskar Orupõld – basskitarr, kontrabass

Eha Otsa – ruumide hooldaja

Andres Paasik – saksofon

Kersti Perandi – flööt

Gunnar Pettaig – madalad vaskpillid

Inge Päkk – klaver, kontsertmeister

Priit Rusalepp – trompet

Kaja Tavita – klaver

Andres Vago – kitarr

Hanna Vallimägi – kannel

Aare Varusk – jazzklaver, helindaja

Aime Vestmann – klaver

Risto Virkhausen – klassikaline kitarr

Karina Vološina – flööt.

Kokku on Ülenurme muusikakoolis õppinud 781 õpilast, lõpetanuist enamik on lõpetanud noorema ehk algastme; lõpetajaid 179, muusikat on edasi õppinud 44.

Erialade populaarsuse järjekord: I koht – klaver, II koht – laul, III koht – flööt.

Haruldased pillid, mida õpetatakse, on oboe, metsasarv ja fagott. Just neid pille saab mängima õppida väga vähestes muusikakoolides. Kokku saab koolis õppida 21 erinevat pilli. Ainulaadne on kindlasti rivitrummiõpe. Eriti tänulikud on selle üle ka juubelilaulupeo korraldajad nii Tartus kui Tallinnas.

Ülle Andreson: „Miks ma olen muret tundnud nende pillide pärast, on see, et varsti pole laulupidudel enam kõlamas ja rongkäigus laulukoore saatmas puhkpilliorkestreid. Laulupeo eelproovides näeme, et orkestreid on järjest vähemaks jäänud ja ühed-samad mängijad osalevad mitmetes orkestrites. Ka on kaasatud professionaalsed pillimängijad. Asi on välja suremas! Taidlusorkestrite eakad mängijad on taevastele radadele läinud, ülivähestes koolides on alles puhkpilliorkestrid, puuduvad ka orkestrijuhid. Tallinn ei teadvusta juba ammu, milline on olukord Eestimaal. Tartu koorijuhid (Ritsing, Breede jt) ning orkestrijuhid (Kasemaa jt) räägivad korraldajatele juba ammu, et ei maksa üle jõu käivat repertuaari laulupeokavadesse võtta, aga neid ei kuulata. Sellel aastal on olukord veel hullem, kuna orkestrid ja koorid peavad omandama ka Tartu laulupeo repertuaari.

Sellepärast ma asutasin rivitrummiõppe, et oleks laulupeorongkäigus orkestril tuge. VI ja VII klassi klaveri- ja keelpilliõpilastele on see kohustuslik rütmikatund õppekavas. 12 neidu on väga tublid olnud ja neile meeldib see tund.

Kooli juubelipeol sai kuulata heal tasemel muusikat asjalike noorte muusikute esituses. Puhkpilliorkester ja rivitrummarid. Foto: Mikk Otsar

Mille poolest me oleme veel erilised?

Esimese koolina hakkasime õpetama rütmimuusika laulueriala. Nüüd on neid koole mitu, kus laulueriala on olemas. Meie erisus on veel see, et lisaks laulule tuleb õppida ka mingit muusikainstrumenti. Suurematel kooli kontsertidel annavad ülekaaluka panuse solistide ees pigem arvukamad koosseisud ning kooslused, andmaks esinemisrõõmu paljudele andekatele“.

Ülenurme muusikakoolis tegutsevad järgmised kollektiivid, orkestrid ja ansamblid: puhkpilliorkester (dirigendid Ülo Laanesaar ja Priit Rusalepp); kammerorkester (Birgit Kägu), keelpilliorkester ja tšelloansambel (Heli Ilumets), rahvapilliansambel ja rahvamuusikaansambel (Jane Lööndre), vanamuusikaansambel (Birgit Kägu), rütmimuusikaansambel (Marvin Mitt), kandleansambel (Hanna Vallimägi), kitarriorkester (juhendaja Andres Vago), klassikalise kitarri ansambel (Risto Virkhausen), akordioniansambel (Signe Oja), lauluosakonna stuudiokoor (Ursel Oja), brassansambel (Gunnar Pettaig), rivitrummiansambel (Helen Kasemaa). Helen on üks väheseid selle alaga tegutsejaid Eestis üldse. Laulupeo eelproovis oli näha, et mängijaid oli ülivähe ja meie tüdrukud paistsid silma väga heade oskustega (tagasiside korraldajailt). Kandleansambleid on Eestis küll; Viljandist tuleb ju rahvakandlemängijaid. Meie koolis õpetatakse klassikalist kannelt ja õpetaja Hanna Vallimägi on Eesti Muusiakaakadeemia sellel erialal lõpetanud. Tartu regioonis on sarnane õpe ka Elleri koolis ja Tartu II muusikakoolis. Kõikide koosseisude juhendajad teevad seaded/arranžeeringud ise või kasutavad ka olemasolevat repertuaari. Nad ütlevad, et isetegemine on tore töö, aga ka aeganõudev.

Heli Ilumets (keelpilli osakond): „Pillimängu ehk eriala tundides tegeletakse ju vaid solisti materjaliga, aga oskuste rakendamiseks on suurepärane võimalus koosmängus, ansamblites ja orkestrites. Keelpillid on rakendatud nii – algaste (kuni 4. klass) osaleb keelpilli orkestris ja alates 5. klassist kammerorkestris. Idee järgi on nooremate orkester koosmängu algõpe – kuidas kuulata üksteist, millega arvestada mitmehäälse muusika mängimisel, strihhide ühetaolisus jne. Eks seetõttu on see repertuaar ka lihtsam, et säiliks mängurõõm. Võin öelda, et keelpilliorkester on tund, kuhu tullakse rõõmuga ja naljalt juba ei puuduta! Seaded olen ise teinud, sest tuleb arvestada koosseisuga, kes parajasti olemas on. Nii oli eelmisel aastal 3 viiuli vastu 7 tšellot! Eks tuli siis seaded teha sobivaks. Sel aastal on aga viiuldajaid piisavalt. Tšelloansamblile olen ise seaded teinud, et oleks jõukohast repertuaari. Aga peamine on mängurõõm. Tundub, et koolis on ansamblitegevus hoo sisse saanud. Kui vaadata eelmise õppeaasta ansamblipäeva, siis seal oli ikka väga kirev kava erinevate koosseisudega. Viiuliõpetaja Jane Lööndre teeb aga rahvamuusikaansambleid, ühendades erinevaid pille. Loodame, et selline koosmusitseerimine ei vaibu. Paljudel meie kontsertidel kõlavad ikka teosed suurematelt kooslustelt, et võimalikult palju õpilasi saaks lavale.“

Praegu õpib Ülenurme muusikakoolis 206 õpilast: klaver – 71; kitarr – 22; viiul – 19; flööt – 12; saksofon – 12; laul – 11; akordion – 11; klarnet – 7; trompet – 7; löökpillid – 7; kannel – 7; tšello – 7; basskitarr – 4; plokkflööt – 4; tromboon – 2; oboe -1; metsasarv – 1; eufoonium – 1.

Ülle Andreson: „Oleme vabariiklikke konkursse ka varem korraldanud ja hiljuti korraldasime vabariiklikku klarneti- ja saksofonikonkurssi „Parim noor instrumentalist 2019“. Esinejaid oli Kuressaarest Narvani ja Tallinnast Valgani. Kõik meie kooli võistlejad saavutasid auhinnalised kohad. Žüriid, kuhu kuulusid oma ala tipud, hämmastas meie kaunis kool, ladus korraldus ja õpilaste mängutase.“

Artikli koostaja on külastanud päris paljusid kontserte, mis on Ülenurme muusikakooli kammersaalis toimunud – mitte vaid kooli enda omasid, vaid ka külaliste teostatuid. Enamasti on need olnud väga kõrgetasemelised, meisterlikud, lausa virtuoossed, vaimustavad, harivad, meeldivaid emotsioone pakkuvad, nauditavad. Et need on kuulajaile tasuta, võiks muidugi olla aegajalt ka rohkem publikut. Selleks tasub jälgida reklaame.

Ülle Andreson: „Oleme koolis rõhku pannud ka sellele, et kasvatada asjatundlikku kontserdikülastajat. Seetõttu oleme kutsunud esinema Eesti tuntumaid muusikuid väga erinevates koosseisudes. Meie lapsed oskavad korralikult käituda ning kontserti kuulata ja selle üle on imestust avaldanud ka esinejad. Need lühikontserdid on kõigile, ka vallaelanikele tasuta, neid on reklaamitud, kuid kahjuks kuulajaid napib.

IV-VII klassi õpilased kirjutavad kontserdipäevikusse ka väikese arvustuse kuulatu kohta. Tublimaid kontserdil käijaid sai ka tunnustatud vabariigi aastapäeva kontserdil. Näen juba sageli meie õpilasi ka Vanemuise kontserdimajas ja seda on näha ka nende arvustustes.“

Üks osa fotosid koolielust ja toimetamistest, külalistest ja esinemistest on leitavad taas kooli kodulehelt.

Ülle Andreson: „Kahekümne aasta jooksul, kui olen seda kooli juhtinud, on olnud paremaid ja halvemaid aegu. See on aga selge, et valla toel ja abil on Ülenurme muusikakoolist kasvanud tuntud ja tunnustatud kool Eestimaal. Meie kooli head lauljad ja pillimängijad on Ülenurmele alati head reklaami teinud ja väärikalt koduvalda esindanud.“

AASTA PARIMAD 2018

Aasta õpilane lauluõppes

Paul-Bryan Tanilsoo

Nominendid: Grete Kaio, Kirke Laura Allik

Aasta õpilane pilliõppes

Lisete Jürgenson

Nominendid: Mattias Oll, Krister Toom

Aasta õpetaja

Aime Vestmann

Nominendid: Heli Ilumets, Jane Kenn

Aasta tegija

Eha Otsa

Innukad kontserdikülastajad

Richard Jõgi

Hanna-Maris Põder

Grete Laurand

ÜLENURME MUUSIKAKOOLI ÕPILASTE

KONKURSIVÕIDUD JA OSALEMISED 2018/2019

  • Anette-Johanna Park (laul) – IX International Children`s and Youth Contest Festival „Gold Leaf“- Grand Prix
  • Paul-Bryan ja Viivi-Maria Tanilsoo (laul) – Lauluragin – eripreemia
  • Marten Kaldoja (klarnet) – Wirkhausi-konkurss – I koht
  • Edvin Krehov (klarnet) – Wirkhausi-konkurss – osaleja
  • Richard Jõgi (klarnet) – Wirkhausi-konkurss – I koht
  • Laura-Lotte Ivandi (saksofon) – Wirkhausi-konkurss – III koht
  • Thomas Marten Sepping (saksofon) – Wirkhausi-konkurss – III koht
  • Saskia Lee Hainsoo (metsasarv) – Wirkhausi-konkurss – osaleja
  • Eliise Jõras (laul) – Looduslaul 2018 – osaleja
  • Grete Laurand (flööt) – Wirkhausi-konkurss – III koht
  • Lota Nurme (flööt) – Wirkhausi-konkurss – osaleja
  • Kristin Hallist (laul) – Looduslaul 2018 – osaleja
  • Lisete Jürgenson (oboe) – Wirkhausi-konkurss – II koht
  • Keit Mariett Puniste (flööt) – Wirkhausi-konkurss – osaleja
  • Lisette Vasar (plokkflööt) – Wirkhausi-konkurss – II koht
  • Paul Johannes Läänemets (plokkflööt) – Wirkhausi-konkurss – osaleja
  • Stiina-Kirke Jurs (laul) – Looduslaul 2018 – osaleja
  • Kalev Ifan Pechter (trompet) – Wirkhausi-konkurss – diplom
  • Paul-Bryan Tanilsoo (laul) – Looduslaul 2018 – osaleja
  • Viivi-Maria Tanilsoo (laul) – Looduslaul 2018 – II koht
  • Eliise Jõras (laul) – Viru lauluke 2018 – osaleja
  • Stiina-Kirke Jurs (laul) – Viru lauluke 2018 – II koht
  • Eva-Maria Vaikmäe (laul) – Viru lauluke 2018 – osaleja
  • Linda Marii Kibe (laul) – Viru lauluke 2018 – osaleja
  • Stiina-Kirke Jurs (laul) – Jõulutäht 2018 – I koht
  • Eliise Mai Mõttus (laul) – Jõulutäht 2018 – osaleja
  • Michelle Aurelia Jõgi (laul) – Jõulutäht 2018 – III koht
  • Grete Andreson (laul) – Jõulutäht 2018 – osaleja
  • Linda Marii Kibe (laul) – Jõulutäht 2018 – osaleja
  • Krete-Ly Frei (viiul/laul) – Jõulutäht 2018 – osaleja
  • Krislin Sallo (klaver/laul) – Jõulutäht 2018 – laureaat
  • Eliise Jõras (laul) – Jõulutäht 2018 – osaleja
  • Eva-Maria Vaikmäe (laul) – Jõulutäht 2018 – osaleja
  • Paul-Bryan Tanilsoo (laul) – Jõulutäht 2018 – osaleja
  • Grete Kaio (laul) – Jõulutäht 2018 – osaleja
  • Viivi-Maria Tanilsoo (laul) – Jõulutäht 2018 – osaleja
  • Kirke Laura Allik (laul) – Jõulutäht 2018 – osaleja
  • Kristin Hallist (laul) – Jõulutäht 2018 – osaleja
  • Kätlin Goos (klaver) – A. Russaku nim pianistide konkurss – III koht
  • Kalju Yuan Pechter (klaver) – A.Russaku nim pianistide konkurss – II koht
  • Mattias Oll (klaver) – A. Russaku nim pianistide konkurss – II koht
  • Rasmus Rosenberg (klaver) – Parim noor instrumentalist 2019 – regiooni ja finaali I koht
  • Kalju Yuan Pechter (klaver) – Parim noor instrumentalist 2019 – regiooni II koht
  • Marten Kaldoja (klaver) – Parim noor instrumentalist 2019 – regiooni I koht, finaali II koht, EMTA diplom
  • Richard Jõgi (klarnet) – Parim noor instrumentalist 2019 – regiooni I koht, finaali I koht, EMTA diplom
  • Laura-Lotte Ivandi (sax) – Parim noor instrumentalist 2019 – regiooni III koht
  • Eva-Liza Kodis (sax) – Parim noor instrumentalist 2019 – regiooni diplom
  • Kalev Ifan Pechter (trompet) – Parim noor instrumentalist 2019 – regiooni III koht, finaali diplom
  • Grete Laurand (flööt) – Parim noor instrumentalist 2019 – regiooni diplom
  • Lota Nurme (flööt) – Parim noor instrumentalist 2019 – regiooni diplom
  • Saskia Lee Hainsoo (metsasarv) – Parim noor instrumentalist 2019 – finaali III koht
  • Lisete Jürgenson (oboe) – Parim noor instrumentalist 2019 – finaali II koht, EMTA diplom
  • Anna Tabo (plokkflööt) – Parim noor instrumentalist 2019 – regiooni diplom
  • Paul Johannes Läänemets (plokkflööt) – Parim noor instrumentalist 2019 – regiooni diplom, finaali II koht
  • Lisette Vasar (plokkflööt) – Parim noor instrumentalist 2019 – osaleja
  • Stiina-Kirke Jurs (laul) – Laulukarussell 2019 – finalist
  • Paul-Bryan Tanilsoo (laul) – EMLS poiste-solistide võistulaulmine – regiooni II koht, finalist
  • Viivi-Maria Tanilsoo (laul) – Tartumaa Laululaps 2019 – I koht
  • Kristin Hallist (laul) – Tartumaa Laululaps 2019 – II koht
  • Stiina-Kirke Jurs (laul) – Tartumaa Laululaps 2019 – III koht
  • Grete Andreson (laul) – Tartumaa Laululaps 2019 – II koht
  • Eliise Jõras (laul) – Tartumaa Laululaps 2019 – III koht

PARIMAD MUUSIKAKOOLI TUNDJAD

30. JUUBELIÜRITUSTE RAAMES

  • Lisete Jürgenson – parim muusikakooliteemalise viktoriini lahendaja
  • Kaur Arand Kalvik – parim joonistaja teemal „Minu muusikakool“
  • Eliise Jõras – parim joonistaja teemal „Minu muusikakool“
  • Laura Sibul – parim joonistaja teemal „Minu muusikakool“
  • Cristiin-Heleen Tähepõld – parim joonistaja teemal „Minu muusikakool“
  • Tiia Yuejye Pechter – parim joonistaja teemal „Minu muusikakool“
  • Merille Saare – parim luuletaja teemal „Minu muusikakool“
  • Ketlin Kolossov – parim kirjutaja teemal „Minu muusikakool“

30. juubeliks vahetus ka kooli laul – „Ülenurme, Ülenurme muusikakool…“

Autorid: Heiki Vilep, hea koostööpartner (sõnad);

Karmen Rõivassepp, vilistlane (muusika)

Ja veel lisan siia Ülenurme muusikakooli õpilaste toredaid mõtteid sarjast „Suuri sõnameistreid“. Tegijal ikka juhtub ning nii jääbki aeg-ajalt ka silma õpilaste toredaid eksimusi, eksiarvamusi, juhuslikke vaimusähvatusi.

Muusikat õpiti sanatooriumites.

Taktimõõdu alumine number näitab tõde.

Partii on sümfooniaorkester, kuid pillimängijaid on vähe. Partituur on sümfooniaorkester täielikus koosseisus.

Grieg õppis konservatooriumis eluloomingu erialal.

Bach oli kiriku kultuuriala juhataja.

Bach oli peremees, aga Händel oli elumees.

Kui Mozart oli õukonnamees, siis Beethoven oli tavamees.

Keskajal oli elu raskem, polnud nutitelefone.

Romantikutel oli kombeks noorelt surra, sest siis nad jäid hästi meelde.

Kui Haydnil sai mõõt täis, kirjutas ta Lahkumistseremoonia („Lahkumissümfoonia“).

Ülenurme muusikakooli praegune hoone valmis küll alles sügisel 2010 – kokku 12 klassiruumi ning kammersaal, aga juba on ruuminappus taas kimbutamas – 32 õpetaja töö tarvis on 12 klassi… Loodan väga, et see ei kammitse meie noori muusikuid, interpreete, soliste, loojaid saavutamast kõrgete sihtide täitumist meie riigi, valla, kodukoha kultuuripildi mitmekesistamisel, rikastades seega emotsionaalselt meie kõigi hinge.

Suurim tänu õpilaste kõrval kindlasti ka Ülenurme muusikakooli suurepärasele kollektiivile eesotsas direktori Ülle Andresoni ja tema suurepärase asjaajaja Aire Melistega; aulik kummardus pedagoogidele imetluses ning lootuses, et palgad ka teie panustatule ehk kuidagi järele jõuavad.

Aitäh teile kõigile, tervist ja edu, loomingulisust ning südameheadust, olge hoitud!

PEEP PUIS,
Ülenurme muusikakooli hoolekogu esimees

Lisainfot leiad huvi korral internetist aadressil http://www.ymk.ee/.

Kino maale