Nakata naabrit! Mine koju ja räägi naabriga!

167

Kui ma sügisel Kuuste koolimajja kogukonnapäevale jõudsin, olid lahked korraldajad MTÜ Kihelkonna Arenduskojast mind juba uksel ootamas. Pikka teelist kostitati kuuma kohviga ja rinda kinnitati nimesilt, et oleks teada, kes osaleja on ning kus külast ta tuleb.

Ennelõuna kunstiõpikojas või projektiõpikojas

Ennelõunal oli võimalik valida kahe õpikoja vahel: kas osaleda Ly Brikkeli juhitavas “Eduka projekti saladuste õpikojas” või hoopis vabakunstnik Epp Margna kunstiõpikojas “Advendi- ja jõulukaunistused”.

Suure populaarsuse osaliseks sai kunstiõpikoda. Kuuste kooli saali põrandal olid põlvili nii lapsed, emad kui isadki, kes meisterdasid kunstniku poolt kohaletoodud looduslikust ja kunstmaterjalist omapäraseid jõulukaunistusi.

Irja Kaasik Kuuste külast palus tänada ürituse korraldajaid. Tema “vana kobakäpana” sai kunstiõpikojas hakkama vahva jõulukaunistusega, nii et jõulude ajal külas käinud sugulased olid vaimustuses perenaise loomingust. Irja abikaasaga ootavad järgmisi külaüritusi ja on nendel kindlad osalejad! Kunstiõpikojas valmistatud kaunistused jäid ehtima õhtust simmanit.

Ise osalesin Ly Brikkeli õpikojas, kus anti ülevaade projektikirjutamise algtõdedest ja näpunäiteid eduka projekti kirjutamiseks. Rühmatööna valmis näidisprojekt WIFI-võrgu ehitusest (oma kogemusi arvutitehnika alal jagas noormees Martin Polikarpus). Teine töögrupp koos-tas Kuuste spordiplatsi ehitusprojekti.

Osalesin koos Pühi, Virulase ja Visnapuu külaliikumise algatajate Peeter Venderi ja Anu Taaliga külaliidrite aktiviseerimise näidisprojekti koostamisel. Arutleti kohaliku omaalgatuse liikumise üle ning ühe olulise ja samas keerulise probleemina teadvustati probleem, kuidas ühendada kohalik omaalgatus, ettevõtjad ja kohaliku omavalitsuse töötajad kogu valla arengu vankri ette. Peetakse ju neid kolme „vaala“ kodanikuühiskonna alustaladeks. Ideaalne oleks ju, kui oleks tugev erasektor, aktiivne kolmas sektor ja mõistlik avalik sektor. Tõdeti, et on veel tublisti arenguruumi nende kolme sektori omavahelisele koostööle. Külaliikumise eestvedajad peaksid veel palju õppima ja õpetama ka poliitikuid, kuidas olla teineteisele paremad partnerid. Kõva pähkel ongi seegi, kuidas külaliigutajad oskaksid kaasata erasektorit ühisteks tegevusteks valla arengu eest. Mis oleks see võti, mis viiks firmade huvid kokku kohaliku elu arendamise vajadustega?

Kuna meie rühmas andsid tooni põhilisest maaettevõtjad, siis projekti koostamiselt mindi sujuvalt üle omavahelisele nõustamisele nii maasika- kui astelpajukasvatuse alal.

Peale rühmatöödest tehtud kokkuvõtet siirdusid kõik lõunasöögile. Suure katlatäie maitsvat suppi oli keetnud Silvi Lääts Sirvaku külast.

Kosutava kõhutäie järel jagunesid kohalolijad ettevõtluse ja külaliikumise õpikodade vahel.

Pärastlõuna ettevõtluse või külaliikumise õpikojas

Tartu Ärinõuandla konsultant Rita Tamm teavitas huvilisi riigimaksudest ja -toetustest, mida pakub Ettevõtluse Arenduse Sihtasutus. Koolituse käigus anti põhjalik ülevaade ettevõtlusega alustamisest ja ettevõtlusvormi valikust. Osalised said terve kaustatäie vajalikke materjale. Ärikonsultant Rita Tamm kinnitas, et ei ole juba tükk aega nii õpihimulistele ettevõtjatele koolitust teinud.

Osalesin ise külaliigutamise õpitoas. Väga huvitava ettekande pidas Kagu-Eesti Partnerluse Programmi juht Ivika Nõgel. Valga-, Võru- ja Põlvamaa Partnerluskogude ühisprojekt “Kogukonna vedurid” on otsinud lahendusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ületamiseks oma maakondades. Ivika tõdes seniste kogemuste põhjal, et maapiirkondade peamiseks elujõu allikaks on tugevad külakogukonnad. Praegu on külade arenguprotsess aeglane, kuid väljakutserohke. Ivika tõi huvitava näite Prangli külast, kus ühismajandi lagunemise järel jäid kaks korrusmaja veeta. Kui Kagu-Eesti Partnerlusprogrammi eestvedamisel korraldati külakoosolek ja arutati asjaajamise käiku, ei uskunud kohalikest sel hetkel enam keegi, et vesi ühel päeval nende köögikraanist jookseb. Mõnikord aitab, kui koostegutsemise traditsioonideta küla ühistegevus lükatakse käima väljast poolt. Prangli küla veeprojekt esitati omaalgatusprogrammile ja majaelanikud omakorda hakkasid rohkem vallale peale käima. Probleemi lahendamine võeti tõsiselt käsile mitmel tasandil. Tulemuseks oli vee jõudmine igasse korterisse. Selle ürituse lisaväärtusena kasvas inimeste kooskäimise oskus ja vajadus. Ühest tühjalt seisvast korterist ehitati Prangi küla „seltsimaja“.

Tartumaa Kodukandi juhatuse liige Lea Saul kõneles Kodukandi tihedast suhtlusvõrgust Euroopa maaelu edendajatega. Head näited Soome T-keskustest kõnelevad põhjanaabrite külaelu pikaajalistest traditsioonidest, mis on küll projektipõhised, kuid annavad rohkelt tööd ja leiba kohalikele elanikele. Lea Saul tõi näiteks ühe Soome kutsekooli, mis oli kujunenud külakeskuseks.

“Turvad naabrit, turvad ka iseennast!”

Õppepäeva lõpetas Naabrusvalve Keskuse juhatuse esimees Peeter Rehema, kes huvitava videomaterjaliga näitas naabrusvalve osatähtust kohaliku kogukonna turvalisemaks muutmisel. Olulise sõnumina jäi meelde: “Turvad naabrit, turvad ka iseennast!” Kohalikku naabervalve projekti hakkab Kuustekandis vedama Andres Voore, kes on vallavolikogu ja korrakaitse komisjoni liige.

Väike ärplemine ilmestab külaelu

Kella seitsmest läks lahti simman koos ansambliga Seelikukütid. Puhvetit pidas Kuuste kauplus, FIE Valve Palusoo. Õhtut juhtis sarmikas Marek Palusoo. Toimus küladevaheline jõukatsumine. Tihedas võisturebimises saavutas esikoha Kuuste küla võistkond. Protestinoote oli kuulda Rebase küla meestelt, kes naljatamisi süüdistasid Kuuste külast pärit mängujuhti korruptsioonis. Aga, eks väike ärplemine käibki külaelu juurde. Mis parata, Kuuste küla võistlejad olidki osavamad.

Kui olin Kuuste koolist lahkumas, tormasid mulle uksel vastu vuntsidega ja säärikutes „seelikukütid“, kes arvatavasti ei julgenud nende käsutusse antud klassiruumis suitsu teha.

Kuustesse oli tulnud esimene korralik külm ja talvelumi. Koolisaali jäi külarahvas jalga keerutama. Tants ja trall olevat kestnud veel peale südaöödki.

Mulle jäid meelde Kodukandi sädeinimese Lea Sauli sõnad: “Nakata naabrit! Mine koju ja räägi naabriga!”

Ester Sõtšova

Kino maale