AS Emajõe Veevärk saab abi Euroopa Liidult

167

Projekti eesmärk: euronõuetele vastav kraanivesi ja nõuetekohaselt puhastatud reovesi
AS Emajõe Veevärk loodi Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil kasumit taotleva veeettevõttena, et tagada Euroopa Liidu (EL) poolt rahastatavas Emajõe-Võhandu suurprojektis osalevatele omavalitsustele maksimaalne toetus EL Ühisfondi poolt.

AS Emajõe Veevärgi projektiga saadava toetuse suurusjärk on 516,6 miljonit krooni, millest omavalitsused maksavad 10%. 5% summast on riigi ehk SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kanda. Tegemist on siis EL Ühtekuuluvusfondi (EL ÜF) tagastamatu abiga.

Miks just aktsionäre koondav ettevõte?

Kõigi 22 vallalinna EL ÜF toetussumma kokku on 516,6 miljonit krooni. Sellise suurusjärgu rahasummat on EL silmis parem investeerida läbi ühe kindla äriettevõtte ehk läbi Emajõe Veevärgi. Eraldiseisvana omavalitsuse taotletav toetussumma oleks niivõrd väike, et ei saavuta EL rahastamismiinimumi. Seevastu jõud ühendanud omavalitsuste ettevõtte toetusmäär küündib kuni 85%ni. Lisaks võimaldab Emajõe Veevärk tagada ÜF veeprojekti rahapaigutuse hilisema jätkusuutlikkuse nagu on näha ka põhikirjas olevatest eesmärkidest.

Aktsiaseltsi tegevusalade sõnastus põhikirja järgselt:

Klientide varustamine kehtestatud normatiividele vastava kvaliteediga joogi- ja tehnilise veega ning joogivee puhastus;

Klientide heitvee ärajuhtimine ja puhastamine;

*Joogi- ja heitvee kvaliteedi laboratoorne analüüs;

*Veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete projekteerimine ja ehitus, teenindus, korrashoid, rekonstrueerimine ja remont;

*Veevarustuse ja kanalisatsiooni energeetika seadmete hooldus ja remont;

*Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehniliste tingimuste väljatöötamine ja väljastamine;

*Veevarustuse ja kanalisatsiooni alased konsultatsioonid.

See tähendab, et projekti lõppedes voolab inimeste kraanides euronõuete kohane kraanivesi ja loodusesse juhitakse nõuetekohaselt puhastatud reovett. Kõige selle juures on tagatud pikaajaliselt jätkusuutlik võrguhooldus, edaspidised investeeringud ja kvaliteetne veeteenuse osutamine elanikele.

Aktsiaseltsi rahastamine ja vee hinna kujunemine

Praegu kaetakse ettevõtte tegevuskulud aktsionäridest omavalitsuste arvelt. Kas hetkel see ka veehinnas kajastub, sõltub juba omavalitsuse äranägemisest.

Hilisemalt, pärast käesoleva suurprojekti elluviimist (esialgsete arvestuste kohaselt 2007-2009, olenevalt kujunevast ehitustööde graafikust), hakkavad ettevõtte ülalpidamiskulud kajastuma teenustasuna veehinnas. Siis hakkab ka hinnamääramisprotsess sõltuma aktsiaseltsi ettepanekutest, millele on vaja omavalitsuse kinnitust. Seega elanikud ei peaks pelgama põhjendamatut hinnatõusu.

Veehinda mõjutavaks faktoriks on igal juhul elektrihind ja selle tõus (tulenevalt elektrit tarbivatest veeseadmetest). Veehinda vallas hakkavad kujundama veeteenuse operaatori tegevuskulud (sh seadmete hooldus), tarbijahinna indeksi muutus ja vee- ning kanalisatsiooniteenuse müügimaht aastas.

Senisest tegevusest ja tulevikust

Hetkel on Emajõe Veevärgis lõppemas protsess, mille käigus hakkavad aktsiaseltsi omandisse kuuluma omavalitsuste projekti raames uuendatavad, rajatavad puhastusseadmed, puurkaevud ning vee- ja kanalisatsiooniseadmed.

ÜF toetuse saamine eeldab, et omavalitsused võõrandavad oma varad AS Emajõe Veevärgile (mille omanikeks ehk aktsionärideks ollakse). Seega omavalitsus teoreetiliselt ei anna ära oma seniseid (paljuski amortiseerunud) veekäitlussüsteeme, vaid pigem paigutab ümber ühe struktuuri alt teise alla. Emajõe Veevärk organiseerib nende varade ühtsetel reeglitel parendamise vastavalt omavalitsuste arengukavadele.

Kontroll toimuva üle jääb siiski omavalitsusele. Seetõttu edaspidise arengu otsused peavad kinnitust leidma volikogus (nt soodsaima operaatori valimine pärast investeeringute paigutamist, veehinna lõplik number jne), neid ei saa nö dikteerida Emajõe Veevärk.

Samuti sõltub omavalitsuse äranägemisest asjaolu, kas jääda pärast projekti elluviimist Emajõe Veevärgi omanike ringi või mitte. Tasuta üle antud vara saadakse tasuta ka tagasi, aga siis juba parendatud kujul.

Koostöölepingud kohalike veeettevõtjatega ehk valdade seniste veemajandajatega peaks olema Emajõe Veevärgis sõlmitud augusti-septembri jooksul. Veeteenuse osutamine kujuneb seejuures järgmiseks: kuni veeteenust pakkuvate ettevõtete opereerimisaja lõpuni (Konkurentsiseadusega määratakse veeettevõtja valla poolt viieks aastaks) teevad Emajõe Veevärk ja senine veeteenuse pakkujaga koostööd. Peale tähtaja lõppu võib koostöö jätkuda, kuid võib ka juhtuda, et opereerimise võtab üle Emajõe Veevärk või hoopis keegi kolmas, kelle pakkumine osutub operaatori konkursil soodsaimaks (otsustajaks omavalitsus).

Septembris-oktoobris on oodata suurprojekti finantseerimisotsuse heakskiitmist EL organite poolt. Seoses rahataotlusdokumentide kohta tekkinud EL poolsete küsimustega on jah-sõnaline kinnitus senini viibinud. Eitavat vastust oodata pole, sest juba taotluse esitamisega anti otsusedokumendile number.

Pärast finantseerimisotsust võib valda-des alata ehitusele eelnev projekteerimistöö. Seetõttu pole ka hetkel päris selge kuna ja kuidas hakkavad pihta ehitustööd. Aga umbkaudu pooleteise aasta pärast peaks nö esimesed kopad maasse löödama. Samas tuleb silma pidada, et töid ei alustata igas omavalitsuses samaaegselt, sest ühelkahel peatöövõtjal on väga keeruline koondada umbes 52 tööbrigaadi. Seetõttu moodustatakse tööde järjekord.

Graafiku, mille alusel esmalt tuleb ette võtta avariilised ja suure keskkonnareostusega kohad, mille järgi reastuvad natuke paremas seisus objektid, koostab tulevane ehitaja koostöös Emajõe Veevärgiga, Valmivad ehitusgraafikud saavad kindlasti olema avalikud ja inimestele kättesaadavad.

AS Emajõe Veevärgi juhtimine ja otsuste vastuvõtmine toimub kolme organi ehk aktsionäride üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse kaudu. Aktsiaseltsi aktsionäride ring moodustub 22 omavalitsusest – 20 valda ja 2 linna. Nõukogusse kuuluvad Nõo, Kambja, Tartu, Tabivere, Tähtvere valla ja Elva linna esindajad ning uue liikmena riigipoolne esindaja Keskkonnaministeeriumist.

Ettevõtte juhiks (ja juhatuse ainukeseks liikmeks) on Andres Aruhein. Nõukogu koosolekud toimuvad regulaarselt iga kuu teisel neljapäeval.

Aktsionäride koosolekud toimuvad minimaalselt kord aastas, kuid hetkel on saadu kokku keskmiselt kord kvartalis.

AS Emajõe Veevärk

Kino maale