Tänasest saab hooldusraieteks toetust küsida

371

Kambja vallas on metsamaad kokku 10974 hektaril, see on 39% omavalitsuse pindalast. Metsamaast üle poole on erametsaomanike kätes ja hallata.

Erametsaomanikke on Eestis kokku üle 100 tuhande. Suur osa nendest elab oma metsast kaugel ning selle seisukorrale igapäevaselt ei mõtle. Riik on aga aastaid panustanud tugisüsteemi arendamisse, et metsaomaniku jaoks metsaotsuste tegemine ja oma metsa eest hoolitsemine lihtsamaks teha.

Metsaomanikel on võimalik erinevate metsakasvatuslike tööde tegemiseks Erametsakeskusest toetust küsida. Toetatakse näiteks noore metsa hooldamist ja metsakahjustuste ennetamist, metsa uuendamist, metsamaaparandustöid ja muid tegevusi. Erametsakeskusest saab küsida ka hüvitist looduskaitseliste piirangute eest Natura 2000 alal või sihtkaitsevööndis asuval erametsamaal.

Kõige olulisem metsatöö

Hooldusraiet peetakse kõige olulisemaks metsakasvatuslikuks tööks, noores metsas õigeid valikuid tehes on võimalik metsa tulevikuväärtust lausa kahekordistada. Erametsakeskusest saab noore metsa hooldamiseks toetust küsida 5. – 25. veebruarini. Valgustus- või harvendusraiete tegemiseks kuni 30aastases metsas on toetuseelarves kokku 1,5 miljonit eurot. Toetusmäär on 159 eurot hektari kohta ning varasemad aastad on näidanud, et kõik nõuetekohased hooldusraie toetuse taotlused saavad ka rahastatud. Taotluse saab esitada metsaühistu kaudu või läbi e-PRIA. Töödega võib alustada järgmisel päeval pärast taotluse esitamist. Metsatööde planeerimisel saab metsaühistust ka nõu ja juhiseid oma metsa eest hoolitsemiseks. Kui aga endal ei ole aega või jõudu oma metsaga tegelda, korraldavad ühistu spetsialistid kõik vajalikud tööd ja asjaajamised ise ära. Lisaks hooldusraietele saab veebruaris toimuvas metsameetme taotlusvoorus toetust küsida kasvavate puude laasimiseks, ulukikahjustuste ennetamiseks, tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks ning männikärsaka või juurepessu vastase tõrjevahendi soetamiseks. Metsaühistud saavad taotleda toetust ka metsaseadmete ja tarvikute soetamiseks ning metsatulekahju ennetamiseks. Lisainfot toetuste taotlemise tingimuste kohta saab kohalikust metsaühistust või erametsaportaalist www.eramets.ee. Kui toetust plaanitakse küsida metsaühistu kaudu, tuleks ühistuga juba varakult ühendust võtta.

Abi metsaühistust

Kui omanikul oma metsas tegutsedes ja töid planeerides teadmistest ja ajast puudu jääb, tulevad appi kohalike metsaomanike endi poolt loodud metsaühistud, kelle juures tegutsevad ka sõltumatut nõuannet pakkuvad kutselised metsakonsulendid.

Tavaliselt mittetulundusühingutena tegutsevates metsaomanike ühendustes on olemas metsatööde planeerimiseks ja teostamiseks vajalikud teadmised ja kontaktid. Metsaomanik saab metsaühistust endale vajaliku info ja juhiseid oma metsa eest hoolitsemiseks, samuti saab seal taotleda erinevaid metsandustoetusi. Kui metsaomanikul endal puudub soov oma metsaga tegeleda, korraldavad metsaühistu spetsialistid kõik vajalikud tööd omaniku eest ise ära.

Ühistud on järjepidevalt tõstnud metsaomanikele pakutavate teenuste hulka ja kvaliteeti. Selle tunnistajaks on ka stabiilselt kasvav metsaühistuga liitunud metsaomanike arv, mis ületab juba 13 tuhandet.

Kõigi metsatoetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda aadressil eramets.ee/toetused. Tartumaal tegutsevate metsaühistute kohta saab lisainfot erametsaportaalist aadressil www.eramets.ee/tartumaa-metsauhistud.

Kino maale