Vastse-Kuustest laia maailma

497

AVATUD: TÜ kunsimuuseumi tänavuse aastanäituse kuraatorid Kristiina Tiideberg ja Jaanika Anderson kiikavad oma õnnestunud tööle ukselt. Foto: Andres Tennus 

Vastse-Kuuste mõisast on pärit Eesti silmapaistvamaid orientaliste Otto Friedrich von Richter (1791–1816)

Tänavu augustis möödub 225. aastat päevast, mil Vastse-Kuuste mõisas sündis Otto Friedrich von Richter, kes ilmselt esimese eestimaalasena võttis ette reisi kaugele Egiptusesse ja Süüriasse. Vastse-Kuuste mõis oli alles hiljuti (1789. a) eraldatud Vana-Kuustest ja panditud 50 000 hõberubla eest väikse Otto isale maanõunik Otto Magnus von Richterile (1755–1826). Richterite perekonna pärusomandis oli mõis 1807–1844.

Kaugete maade ning eksootiliste kultuuride vastu hakkas Otto Friedrich von Richter huvi tundma juba varakult. Koduõpetaja andis 15-aastasele noormehe püüdlikkusele ühemõttelise hinnangu: „Temast saab väljapaistev mees!“

Ülikooliõpingud viisid teda Moskvasse ning hiljem mitmele poole Lääne-Euroopasse, kuid kasvav rännukihk sundis Otto Friedrichit 1814. aastal ette võtma reisi kaugele maale, millest seni oli ta lugenud vaid raamatutest. Kui tänapäeval on reisimine igapäevane asi ning maailmas toimuv jõuab meieni vaid paari hiirekliki abil, siis 200 aastat tagasi nõudis nii pika rännutee ette võtmine suurt ettevõtlikkust ja oli seotud paljude ohtudega.

Richter reisis Egiptuses ning Nuubias, külastades enamikku tänagi tuntud reisisihtkohti, nagu Aleksandria, Kairo, Giza püramiide, Luxori ja Karnaki tempelid jms. Samuti reisis ta Lähis-Idas ja Väike-Aasias ning käis ära ka Kreeka rannikul (1814–1816). Ilmselt oli Richter üldse esimene eestimaalane, kelle jalg Egiptuse ja Lähis-Ida pinnale astus. Tema reisidest annavad ülevaate tänaseni säilinud kirjad kodustele ning paljude joonistustega reisipäevikud.

Reisilt tõi ta kaasa hulk Egiptuse muistiseid, teiste hulgas ka Eesti ainsad ehtsad Egiptuse inimmuumiad.

Kahjuks suri lootustandev teadlane reisilt tagasi jõudmata ootamatult 25-aastasena Türgis Izmiris. Tema isa kinkis poja kogutud Vana-Egiptuse muistised ja idamaised käsikirjad 1819. aastal Tartu ülikoolile. Kinkija mõte oli, et poja uurimisreisil kogutud kollektsioon võiks innustada järgnevaid põlvi samasugustele teaduslikele ettevõtmistele. Esimese maailmasõja ajal evakueeriti kollektsiooni põhiosa Venemaale Voroneži ja asub seal siiani. Richteri kollektsioonist pärit muumiad asuvad aga Tartu Ülikooli kunstimuuseumis.

Otto Friedrich von Richteri viimane puhkepaik asub Türgis, Richterite perekonnakalmistu asub aga Võrumaal Väimelas.

Otto Friedrich Richterile pühendatud näitus

Richteri elu- ja teadlasetee jäi liiga lühikeseks, kuid siiski on tema nimi igaveseks kirjutatud Eesti orientalistika ajalukku. Tema Egiptuse kollektsioon oli üks suuremaid tervel Tsaari-Venemaal ja innustas 19. sajandil Tartu ülikoolis tegelema Idamaade kultuurilooga. Tema Lähis-Ida reisimärkmed ilmusid postuumselt 1822. aastal pealkirja all „Palverännakud hommikumaal“. Egiptuse ja Nuubia reisipäevikud jäid 19. sajandil küll avaldamata, kuid on täna siiski väärtuslikuks allikaks selle piirkonna muististe ajaloo uurimisele. Viimase paari aastakümne jooksul on Richteri pärandi uurimise ja tutvustamisega tegelenud eelmisel aastal ootamatult lahkunud egüptoloog Sergei Stadnikov (1956–2015).

2015. aasta sügisel toimus Voronežis seal asuvat Richteri kogu tutvustav näitus. Kuni 2017. aasta veebruari lõpuni ülikooli kunstimuuseumis avatud näitus „Teekond Hommikumaale“ on aga esimene Richterile pühendatud näitus Eestis, tutvustades Richteri reisi ja tema Eestis säilinud pärandit.

Kristiina Tiideberg,
Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kuraator

Kino maale
EelmineKaunimad laulud kõlamas meil …
JärgmineRammumehe võistlusel osales kolmteist vägilast