Mida teha sügisel, et ennetada teetigude levikut kevadel?

887

Võõrnälkjad Eestis

Viimastel aastatel on aiapidajaid kimbutama hakanud invasiivsed nälkja võõrliigid, kes toituvad peamiselt aiasaadustest ja põllumajanduskultuuridest. Hispaania teeteo
teadaolev esmaleid registreeriti 2008. aastal. Tänaseks on ta laialt levinud kogu Eestis. Mustpeanälkjas on ennast aedadesse arvukamalt sisseseadnud viimasel paaril aastal. Esmane teade pärineb 2014 .aastast.

Enamasti tuuakse nad oma aedadesse potimulla või taime ümber oleva mullapalliga, kus võivad peituda nii täiskasvanud isendid kui ka munad. Piisab ainult kahest isendist või munakogumist, et liik saaks aias paljunema hakata. Nälkjate arvukusele aitavad kaasa ka niiske ja soe kevad-suvi ning pehmed talved.

Selleks, et nad Sinu aeda ei satuks, tasub tegutseda ennetavalt. Kui kutsumata külalised on juba aeda jõudnud, tuleb nende ohjamisega tegeleda järjepidevalt ja koostöös kogukonnaga.

Kuidas vältida võõrnälkjaliikide sattumist oma aeda?

Ära too istikuid oma aeda piirkondadest, kus leidub hispaaniateetigu ja mustpeanälkjat.

Kontrolli isikute mullapalle. Kui võtad mullapalli potist välja, peaksid hispaania teeteo munad olema hästi nähtavad. Leitud munad hävita keevas vees.

Istikute soetamisel hoia neid mõni nädal karantiinis. Seo mullapalli ümber läbipaistev kilekott ja kinnita see tihedalt ümber istiku varre. Aeg-ajalt kontrolli, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. Olenevalt taimest hoia istikut poolvarjulises kohas, kasta ja jälgi seda. Hävita kotti sattunud isendid keeva veega.

Mida teha, kui võõrnälkjad on juba aias?

Tõrjetööga on oluline alustada juba aprillis-mais, kui esimesed täiskasvanud loomad välja ilmuvad. Kõige tõhusam on täiskasvanud isendite ja munade kokku korjamine, keeva veega üle valamine ja seejärel umbes labida sügavusele muldakaevamine. Iga isend, kes maikuus muneda jõuab, võib juulikuuks anda u 400 järglast.

Kontrolli regulaarselt aias varjulisi ja niiskeid kohti, mida soeõhk ja päike lihtsasti ei kuivata. Korista lehehunnikud, kaevakompostihunniku pealmine kiht sügavamale, võimalusel lõikalopsakate taimede ja põõsaste alused puhtaks. Terrassialused, kasvuhoone servad, kõrge ja niitmata rohi, kaevuääred jmskohad on nälkjatele sobivad peitumis- ja munemispaigad.

Nälkjate kokku meelitamiseks võid kasutada õllelõkse, arbuusikoori ja muid mahlaste köögiviljade jääke. Paiguta meelituskohtade lähedusse lauajuppe, mille alla saavad nälkjad päeval peituda. Sealt on neid lihtne üles leida.

Koostöös peitub jõud! Võõrnälkjate järjepideval tõrjumisel on oluline koostöö naabritega, vastasel juhul on nälkjatest võimatuvabaneda.

Kindlasti ära vii elusaid nälkjaid loodusesse (metsaserva,niidule, parki). Nii ei levi võõrliigid mujale. Looduses saavad nälkjad kontrollimatult paljuneda ja edasi levida ning varem või hiljem jõuavad nad inimeste aedadesse tagasi.

Väldi teomürkide kasutamist! Need ei ole hispaania teeteo tõrjumisel kuigi mõjusad, küll aga hävitavad mürgid kohalikke kasulikke liike. Teomürgid ohustavad ka tigudest toituvaid metsloomai (nt siilid), sh linde ja koduloomi (nt kassid, koerad).

Kui vajad võõrliigi tõrjeks nõu või soovid invasiivse võõrliigi kasvukohast teatada, kirjuta info@keskkonnaamet.ee. Võõrnälkjatest teavita teokaart.keskkonnaamet.ee  kaudu.

Kino maale
EelmineKorstnapühkijad on leitavad usaldusväärsest portaalist
JärgmineAiajäätmete koht ei ole metsa all