MTJ-i lood ja laulud algasid 40 aastat tagasi

1718
MTJi kolmas koosseis: vasakult Raivo Kull, Alar Salurand, Andres Joamets, Villu Laiapea, helitehnik Mati Kasemets, Lembit Tähepõld, istub Vello Tellissaar.

Tähekombinatsioon MTJ on vast kõige enesestmõistetavam varasema põlvkonna rahvale – sõjajärgsetes masina-traktorijaamades töötatud aegadest on lugusid räägitud ilmselt paljudes peredes. Siinkandis teatakse aga üsna hästi ka ansamblit MTJ, mis kuulus tol ajal Tõrvandis tegutseva põllumajandustehnika tootmiskoondise ehk Tartu EPT juurde. EPT ehk Eesti Põllumajandustehnika Tootmiskoondis oli omal ajal kuulus ja eks jõukaski, Ülenurme-Tõrvandi kandis nimetati seda suupäraselt Epsiks ja tänu EPTle arenes Tõrvandi hoogsalt. Tähekombinatsioon EPT oli eredate kõrgete tähtedega kõrge maja katusel ja paistis Tartu-Võru maanteel sõitjatele kenasti kätte.

Sellest Tõrvandi Epsist 40 aastat tagasi alguse saanud ja pikki aastaid nii ENSVs, Eesti Vabariigis kui kaugemalgi rahvast tantsutanud ja lõbus-lõõgastavat kuulamislusti pakkunud ansambli asutajaliige on Lembit Tähepõld. Tema ajab praegugi silmapaistva usinusega MTJi asju, tegeleb ansambli juubeli tähistamisega ning võib igale huvilisele värvikalt ja detailirohkelt kirjeldada pika tegutsemisaja jooksul juhtunud lugusid. Ta on üles tähendanud detailse statistika, mis vääriks lausa kogumikku, ent siinkohal ja praegu saame üksnes mõned katked lugejateni tuua. Edaspidi ehk rohkem ja nüansirohkemalt!

Järgnevalt väike valik Lembit Tähepõllu märkmete pikast reast.

Ansambli esimene koosseis 1981. aastal: Lembit Tähepõld, Aivar Kõivistik, Andres Trumm, Toomas Vatsar, Viibeke Turba. Tegutsesime tolleaegse Tartu EPT juures, pillimehed olid selle töötajad ja ansambel sai tegutseda Tartu EPT juhtkonna abiga. Tänu nendele – Tartu EPT juhatajad Elmar Jüri, Andres Valgerist ja ametiühingu esinaine Virve Meerits. Need kuldse südamega inimesed on tänaseks kõik manalateele läinud. Ansambli ristiisaks peame Uno Alopit, kes mõtles välja ansambli nime „MTJ“.

Omaaegses raadioprogrammis oli üks oodatuimaid saateid „Tere hommikust, põllumehed!“ Kuke kiremise ja lustliku tunnusmuusikaga algava saate ajaks koguneti paljudes peredes raadio juurde. Saatejuht Kalju Jaagura vahendusel jõudsid eetrisse MTJi esituses lood „Kingsepa Antti“, „Oh, oleks mul hoppen“ ning „Reed ja rattad“. Lembit Tähepõllu sõnul on MTJi laulu kiituseks öeldud, et nende „Kingsepa Antti“ kõlas isegi paremini kui tolleaegse lemmikkvarteti RAM 1 esitus. Kiidusõnad ansambli hääldesättimise eest lähevad Villu Laiapeale, kes pani mehed neljahäälselt laulma. Ta tegi ansambliga proove esmaspäevast reedeni.

Televisioonis oli esimene esinemine saates „Külalood“, mida juhtis Aune Past ja mis võeti üles Ülenurmes Eesti Põllumajandusmuuseumis 23. veebruaril 1985.a. Lauluks oli „Johny Boy“.

Kõige pikem järjestikune mängude periood on olnud 26. juunil 1987.a 24 tunni jooksul seitsmes kohas. Algas Võru Kubija laululaval kell 20.00, kus oli pealtvaatajaid 2,5 tuhat. Teine esinemiskoht oli Rõuge Ööbikuorus kell 00.00 komnoorte pidu. Järgnes esinemine 27. juunil kell 9.00 Põlva Tarbijate Kooperatiivi laadal, siis Tartu Kaubandusvalitsuse laadal kell 13.00 ja sama päeva õhtul oli Kilingi-Nõmme laululaval kell 20.00 kontsert. Öösel kell 00.00 mängisime Viiratsis pulmas ja 28. juunil esinesime Türi laululaval kontserdil.

Kõige pikem mäng oli tantsuõhtu Saaremaal Tornimäe kultuurimaja avamisel. Mäng algas seal õhtul kell 8 ja lõppes hommikul kell 8. Laudanaised viidi hommikul kella 3 ajal Turist-bussiga lauta lehmi lüpsma ja kui töö tehtud, tõi sama buss nad tagasi kultuurimajja, kus tants läks edasi ja jätkus hommikul kell 8-ni.

Kõige ärevam esinemine oli MTJ-l 10. juubelikontsert 19. augustil 1991.a Tartus Tamme staadionil. Pealtvaatajaid oli toona umbes 2500 ja ilm oli sajune. Kõik kontserdid olid ärevate aegade tõttu keelatud. Tänu Tamme staadioni direktorile Vladimir Heerikule, kes lubas meid esinema, sai meie kontsert siiski teoks. Pidu lõppes kell 22.30. Saime kenasti koju ja siis tulid tanketid. Ansambli liige Viibeke ja ansambel Seelikukütid, kes ka meie kontserdil esinesid, pidid koju Põlvasse sõitma kõrvalteid mööda, sest Luhamaa maanteel sõitsid juba tanketid…

Kõige meeldivam esinemine oli Tartu kaubamaja naistele märtsis 1986. Hommikul kell 7 algas restoranis Tarvas kontsert kaubamaja naistöötajatele, vaatamata varajasele kellaajale võeti meid rõõmsalt ja soojalt vastu. Sama päeva lõunaajal esinesime õmblusvabriku Sangar 800-le naistöötajale. Naised olid pöördes ja tänutäheks kingiti ansambli liikmetele teksapüksid ja ruudulised sini-must-valged päevasärgid. Särkidega tuli meil hiljem Reklaamiklubis esinemisel n.ö poliitilisi pahandusi. Kompromissina timmiti meie värviline esinemine must-valgeks.

Nukker lugu oli see, kui Tarmo Leinatamm koos ansambliga Justament Vietnamis käies Lembitu isikliku akordioni maha müüs. Pärast anti küll valurahaks 100 Soome marka, mida Lembit vahtis kui ilmaimet, kuid pilli ikkagi enam ei olnud…

Ansambli repertuaaris on pea 400 lugu, sadakond laulu on omalooming. Sõnade autor on Heiki Vilep, kes on praegu lastekirjanik ja temalt on ilmunud 46 lasteraamatut. Heiki oli MTJis trummar, praegu tegutseb ansamblis Sonimuusikud. Seal mängib ka Alar Salurand, kes on MTJi lauludele teinud viisid ja on ka ansambli solist. MTJle on laulusõnu kirjutanud ka Heldur Karmo, Peep Puis, Reet Linna jt.

Nende inimeste nimedega, kellega MTJ pikkade aastate vältel koostööd teinud, koos esinenud või kellega erinevatel põhjustel põhjalikumaid või põgusamaid kokkupuuteid olnud, võiks täita mainimisväärse osa lehepinnast. Siinkohal paraku vaid põgus tänunimekiri Lembit Tähepõllu ülestähenduste pikast reast.

MTJ praegune (4.) koosseis. Vasakult Ilja Šarapov, Lembit Tähepõld, Leo Suurtee, Andu Kõiv alias Tibu,
Vello Tellissaar, Andres Joamets, Villu Laiapea, ees Alar Salurand.

Täname meie tegemistes kaasa löönud näitlejaid ja lauljaid, kes kaunistasid meie rohkeid esinemisi. Alustuseks tervitused sinna teispoolsusse neile, kes meie seast juba lahkunud: Mart Pärna, Lembit Liivamägi, Lembit Eelmäe, Heino Träss, Vello Orumets, Mati Nuude, Tarmo Pihlap, lõõtsakuningas Aivar Teppo, mustkunstnik Tõnu Ojave, Dajan Ahmed.

Suur tänu praegustele pillimeestele, näitlejatele ja lauljatele: Laur Joamets, Lasse Joamets, Enn Vei, Luule Komissarov, Raimo Aas, Margus Lepa, Ines Aru, Samuel Golomb, Peeter Volkonski, Anne Adams, Boris Lehtlaan, Ivo Linna, Heidy Tamme ja MTJi koosseisu trummar Andres Trumm, kes praegu muusikaga aktiivselt ei tegele. Tema juhib Karni lihatööstust Põlvamaal.

Tänamata ei saa jätta ka ansambli head sõpra Agu Veetamme, kes korraldas, et iga viie aasta järel ilmusid Maalehes artiklid ansambli MTJ tegemistest. Koostöö Maalehega sai alguse 1987.aastast, kui Maalehe peatoimetaja oli Ülo Russak.

Täname ka oma bussijuhte, kes meid läbi aegade on esinema vedanud. Need suure südamega inimesed on Kalle Ehasalu ja Valner Orro alias Juss.

Selleks, et 40 aastast laval vastu pidada, tuleb olla maru rahulik ja sõbralik. Ansambli liikmed on tänaseks kõik siin ilmas alles. Ootame väga kriisiaja möödumist, sest meil on olemas koosseis, kes oleks võimeline kasvõi hommepäev üles astuma: Tibu – klahvpillid ja laul; Villu Laiapea – akordion, klahvpillid ja laul; Leo Suurtee – basskitarr ja laul; Alar Salurand – basskitarr ja laul; Andres Joamets -kitarr, laul ja suupill; Raivo Kull ja Ilja Šarapov – trummid; Vello Tellissaar -12-keelne kitarr ja laul; Aivar Kõivistik – flööt, akordion, kontrabass, kitarr, suupill, torupill, klaver, laul; Toomas Vatsar – laul, mandoliin, kitarr ja bandžo ning Lembit Tähepõld – sõnaline osa ja lavaline sõu.

Palju tegusaid ning toredaid aastaid laulu- ja pillimeestele!

LEMBIT TÄHEPÕLLU
koostatud kroonikast tegi lühikokkuvõtte
MAIRE HENNO

Kino maale
Eelmine„Anna teada“ on abiks
JärgmineRäni alevikku kavandatakse uut lasteaeda